Suvel kolivad kõned saalidest õue ja mikrofon asendub vestlusega vabas vormis. Olgu see jaanituli, grilliõhtu või mõne armsa inimese juubel – varem või hiljem keegi ütleb: „Äkki sa ütled ka paar sõna?“

Ja just siis lähevad paljudel käed higiseks. Mida öelda? Kuidas seda öelda? Kas peab üldse?

Anu Tähemaa. Foto: Karen Härms

Kõnetreener ja inspiratsioonikõneleja Anu Tähemaa kinnitab, et mitte keegi ei sünni suurepäraseks kõnelejaks. Aga kõik võivad õppida rääkima nii, et see jõuab kuulajatele kohale – lühidalt, siiralt ja südamesse.

1. Ära esine – räägi. Kõigepealt muuda oma mõtteviisi. Ära mõtle, et sa esined. Mõtle, et sa räägid inimestega, kes sind juba tunnevad ja ootavad sinult ainult üht: päris ja südamest tulevat mõtet. Kui sina tunned end loomulikult, tunnevad seda ka kuulajad.
2. Küsi endalt: miks ma räägin? Iga hea kõne algab selge põhjusega. Tahad kedagi tänada? Tähistada? Jagada armsat meenutust või soovi? Kui tead, miks sa üldse sõna võtad, siis tuleb ka see, mida öelda, loomulikumalt. Kui eesmärki pole, kipub jutt hajuma – ja koos sellega ka kuulajate tähelepanu.
3. Kaks minutit on piisav. Suveõhtud ei soosi pikka kõnet. Piisab ühest mõttest või tundest, mida jagada. Lühike ja selge sõnavõtt jääb paremini meelde kui pikk ja laialivalguv. „Parem jäägu midagi ütlemata, kui öelda liiga palju,“ kinnitab kõnetreener.
4. Jaga isiklikke kogemusi. Jaga midagi, mis on seltskonnale tuttav teema – olgu selleks mõni naljakas seik, ühine kogemus või armas mälestus. Just need pisikesed isiklikud hetked loovad tunde: „Ma tean täpselt, millest ta räägib.“ See ühendab rohkem kui üldised ja hajuvad mõtted.
5. Ole ehe. Ära muretse, kui hääl väriseb või sõnad otsa saavad. See teeb sind ainult inimlikumaks. Inimesed ei mäleta perfektset esinemist – nad mäletavad ausust, soojust ja vahetust. Ja see ongi kõige olulisem!