Hiljutisest Luminori tellitud uuringust selgus, et kolmandik eestlastest sooviks teise pensionisambaga taas ühineda, et oma tulevikku kindlustada. Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul on pensioni kujunemisel inimese enda panus aina olulisem ning seetõttu tuleks üle vaadata, kas 10-aastane ooteaeg taasühinemiseks on õigustatud.

Norstati läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et 42% eestlastest ei kogu teise pensionisambasse või ei ole sellega kunagi liitunud. Sel viisil vastanute seast aga 32% oleks võimaluse korral valmis uuesti teise sambasse kogumist alustama.

„Pensionireformist, mis muutis teise samba vabatahtlikuks, on nüüdseks juba nii mõnigi aasta möödas. Inimesed, kes kasutasid raha lühiajalisteks vajadusteks on täna valmis taaskord pikaajaliselt koguma. Kindlasti võib mõtteviisi muutumise taga olla ka parem teadlikkus ning paindlikumad pensionifondid, mis muudavad kogumise atraktiivsemaks,“ sõnas Madisson.

Hetkel kogub teise pensionisambasse aktiivselt 40% uuringule vastanud eestlastest ning 12% on ka omaosalust suurendanud. „Teine sammas on kõige soodsam kogumisvahend nii riigipoolse panuse kui maksuefektiivsuse seisukohast. Kui noor alustab kogumist juba täna ja suunab 6% oma brutopalgast teise sambasse ning riik lisab sellele 4%, siis 40 aasta pärast võib tema pension moodustada 50–60% viimase töötasu suurusest. Ilma teise sambata jääks see summa vaid 30-40% vahemikku.“

Siiski leidub ka skeptikuid, kes taasliitumise peale ei mõtle – uuringu kohaselt ei liituks 31% vastanutest pensionisambaga uuesti ning 20% arvavad, et nad pigem ei liituks. Eksperdi sõnul võivad selle põhjuseks olla asjaolud, et raha kogutakse muudel viisidel, pensioni peale ei mõelda üldse või ei olda teadlikud teise samba kasumlikkusest ja selle vajalikkusest.

„Rahvastiku vananedes kahaneb ka riigi võimekus maksta pensione ning seetõttu on isiklik panus vanaduspõlve kindlustamiseks üha olulisem. Seejuures on võtmetähtsusega ka varajane kogumise algus ja järjekindlus, mida on praegu teisest sambast lahkunutel raske taastada, sest uuesti saab süsteemiga liituda alles 10 aastat pärast lahkumist.“

Taasliitumise ooteaja lühendamine võimaldaks inimestel kaotatud aega osaliselt tasa teha ning parandaks laiemalt inimeste kindlustunnet tuleviku suhtes. Luminori pensionifondide fondijuhi sõnul näitavad uuringu tulemused, et uuesti liituda soovijate arv on märkimisväärne ning taasühinemist tuleks riiklikul tasandil põhjalikult analüüsida ja uurida. “Oluline on selgeks teha, kas pikk paus uuesti liitumiseks on asjalik ning millistel tingimustel oleks tähtaja lühendamine kõige tõhusam ja inimestele kasulik,“ ütles Madisson.