Soe talv on endaga kaasa toonud haigestumise kasvu erinevatesse viirushaigustesse. Tugev immuunsüsteem on keha loomulik kaitse viiruste, bakterite ja muude haigustekitajate vastu. Kui organism saab piisavalt vajalikke toitaineid ning elustiil on tasakaalus, suudab immuunsüsteem paremini haigustele vastu seista. Kuid kiire elutempo, stress ja kehv toitumine võivad kaitsevõimet märkimisväärselt nõrgendada, räägib SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave Sepp.

Kui organism saab piisavalt vajalikke toitaineid ning elustiil on tasakaalus, suudab immuunsüsteem paremini haigustele vastu seista.

Tema sõnul on immuunsüsteemi peamine ülesanne hävitada organismi sattunud haigustekitavaid baktereid, viiruseid, toksiine, parasiite ja seeni. “Terve inimese vastupanuvõime on hea ja haigestutakse harva. Haigust tekitava viiruse või bakteriga kokkupuutel põetakse haigus läbi kergemini,” lausus arst. Kuid tema sõnul võivad nii kiire elutempo, stress, vähene uni, ebatervislikud eluviisid kui ka mitmed keskkonnamõjutused organismi vastupanuvõimet nõrgestada.

Foto: Freepik

“Immuunsüsteemi moodustavad paljud rakud, koed ning vere- ja lümfisüsteemis ringlevad komponendid. Olulisemad organid, kus tekivad immuunsüsteemile vajalikud rakud, on luuüdi, tüümus ehk harknääre, lümfisõlmed, põrn, kurgumandlid ning adenoidid,” kirjeldas dr Raave-Sepp.

“Vereanalüüsid on üks võimalus hinnata organismi vastupanuvõimet, et saada teada, kas meie toitumine on piisavalt mitmekülgne ning tagab immuunsüsteemile vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinide piisava sisalduse. Olulised mineraalained organismi vastupanuvõime jaoks on näiteks raud, tsink, seleen ja vitamiinid D, A, B12, B9, C,” tõi dr Raave-Sepp välja.

Vereanalüüsid on üks võimalus hinnata organismi vastupanuvõimet, et saada teada, kas meie toitumine on piisavalt mitmekülgne ning tagab immuunsüsteemile vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinide piisava sisalduse.

Kuidas püsida terve ja tagada immuunsüsteemi vastupanuvõime?

Immuunsüsteemi aitavad terve ja tugevana hoida pikaajalised kasulikud harjumused, nagu mitmekülgne toitumine, füüsiline aktiivsus, piisav uneaeg, normaalse kehakaalu säilitamine, ja mittesuitsetamine. Oluline roll on ka vanusel, pärilikkusel ja läbipõetud haigustel.

Foto: Freepik

Dr Raave-Sepp tõi välja olulised mineraalained ja vitamiinid immuunsüsteemi vastupanuvõimeks:

Raud on oluline mineraalaine, mis aitab kehal toota hemoglobiini, valku, mis transpordib hapnikku veres. Piisav hapnikuvarustus on immuunrakkude tõhusaks toimimiseks hädavajalik. Rauapuudus võib põhjustada aneemiat, mis omakorda nõrgestab immuunsüsteemi, muutes keha vastuvõtlikumaks infektsioonidele. Samuti osaleb raud ensüümide töös, mis aitavad immuunrakkudel võidelda haigustekitajatega.

Tsink on oluline mineraal immuunrakkude arenguks ja nende omavaheliseks suhtluseks. See aitab kaasa nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunsuse toimimisele, kiirendades organismi vastust viirus- ja bakteriaalsetele nakkustele. Samuti on tsingil põletikuvastased omadused ning see toetab haavade paranemist. Tsingipuudus võib nõrgestada immuunvastust ja suurendada nakatumise riski.

Foto: Freepik

Seleeni peetakse võimsaks antioksüdandiks, mis aitab vähendada oksüdatiivset stressi ja kaitsta immuunrakke kahjustuste eest. Samuti mängib seleen rolli viiruste ja bakteritega võitlemisel, tugevdades keha kaitsevõimet. Seleeni puudus võib põhjustada immuunfunktsiooni langust ning suurendada riski teatud haiguste, näiteks viirusnakkuste ja krooniliste põletike tekkeks.

D-vitamiin on üks olulisemaid immuunsust toetavaid vitamiine, kuna see aitab reguleerida immuunrakkude (nt T-rakkude ja makrofaagide) tööd. See vitamiin aitab vähendada põletikke ja toetab keha võimet võidelda hingamisteede nakkustega, sealhulgas viirushaigustega nagu gripp ja külmetushaigused. D-vitamiini puudus on seotud suurema vastuvõtlikkusega infektsioonidele ja autoimmuunhaigustele.

Foto: Freepik

A-vitamiin on hädavajalik immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, kuna see toetab naha ja limaskestade tervist, mis on keha esimene kaitseliin viiruste ja bakterite vastu. Samuti aitab see kaasa valgete vereliblede tootmisele, mis mängivad olulist rolli infektsioonide vastu võitlemisel. A-vitamiini puudus võib suurendada vastuvõtlikkust hingamisteede infektsioonidele ja muudele haigustele.

B12-vitamiin on oluline närvisüsteemi ja vereloome toetamiseks, kuid mängib ka rolli immuunsuse reguleerimisel. See aitab kaasa valgete vereliblede tootmisele, mis on immuunvastuse põhikomponent. B12 puudus võib põhjustada nõrgenenud immuunsust, suurendades nakkushaiguste riski, samuti väsimust ja üldist jõuetust.

Folaat ehk B9-vitamiin on vajalik DNA ja RNA sünteesiks, samuti immuunrakkude paljunemiseks. See toetab organismi võimet toota piisavalt valgeid vereliblesid, mis võitlevad infektsioonidega. Folaadipuudus võib viia immuunsüsteemi nõrgenemiseni, halvendades keha võimet tõhusalt reageerida haigustekitajatele.

C-vitamiin on üks tuntumaid immuunsust tugevdavaid vitamiine, kuna see aitab stimuleerida valgete vereliblede tootmist, tugevdades seeläbi immuunvastust. Samuti toimib see tugeva antioksüdandina, aidates neutraliseerida vabade radikaalide põhjustatud kahjustusi ning vähendada põletikku. C-vitamiin kiirendab haavade paranemist ja aitab leevendada külmetushaiguste sümptomeid.

SYNLABi laboriarsti sõnul sõltub peale vitamiinide ja mineraalainete immuunsüsteemi kaitsevõime palju sellest, millised on inimese eluviisid. “Suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ühekülgne ja ebapiisav toitumine, liigne stress, raskete haiguste põdemine, ravimite tarvitamine, kokkupuude toksiliste ühenditega ja muud keskkonnast tulenevad tegurid vähendavad oluliselt immuunsüsteemi võimekust. Samal ajal aitavad tervislikud eluviisid kindlasti kaasa organismi kaitsevõime normaalsele toimimisele,” pani dr Raave-Sepp kõikidele südamele.