Pjotr Uspenski raamat „Inimese võimaliku arengu psühholoogia“ käsitleb inimese automaatseid mõtteid ja käitumismustreid ning võimalust neist teadlikult välja murda. Raamat rõhutab, et eneseareng nõuab isiklikku pingutust, enesemäletamist ja mustrite mõistmist, sest enamik meie reaktsioone toimib automaatselt. Uspenski õpetuse kohaselt takistavad sisemist kasvu energiakadud, nagu negatiivsete emotsioonide väljendamine, liigne rääkimine, mõtteline äraolek ja iseendale valetamine. Sisemine areng on võimalik vaid järjepideva töö ja teiste toetusega ning see viib kõrgemate teadlikkuse seisunditeni.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
On raamatuid, mis ei jätavad selle lugejale igaveseks jälje. Ühe sellise teosena nimetab Alar Tamming Pjotr Uspenski klassikat “Inimese võimaliku arengu psühholoogia” – raamatut, mis uurib inimese sisemist ülesehitust, automaatseid reaktsioone ja võimalust murda välja piirangutest, mida me enamasti ise ei teadvusta.
Inimene töötab automaatkäigul
“Aeg-ajalt inimesed kohtavad elus raamatuid, mis võib öelda, et lausa muudavad nende elu. Seda Uspenski raamatut lugesin ma üle kahe aasta tagasi see andis mulle hämmastava tõuke,” kirjeldab Tamming. Tema sõnul kõnetab Uspenski eriti neid, kes on aastaid enesearenguga tegelenud, kuid tunnevad, et suurest pingutusest hoolimata pole sisemist läbimurret toimunud.
Aeg-ajalt inimesed kohtavad elus raamatuid, mis võib öelda, et lausa muudavad nende elu.
Uspenski õpetus tugineb ideele, et inimene pole valmis olend. Enamik inimese mõtetest, tunnetest ja reaktsioonidest on automaatsed: “Inimesed käituvad väga palju automaatselt. Meie liigutused on automaatsed, meie mõtted on automaatsed, meie naljad on automaatsed, meie laused on automaatsed,” selgitab Tamming.
Just see automaatsus ongi tema sõnul põhjus, miks paljud ei suuda oma ellu tegelikke muutusi tuua. Areng ei juhtu iseenesest – selleks peab inimene nägema oma mustreid, mõistma oma “vanglat” ja lõpuks õppima sellest välja astuma. “Inimesed on nagu vangis ja nad ei tea, et nad on vangis. Üksi on raske põgeneda – on vaja kaasvange ja neid, kes on juba põgenenud. See raamat ongi kaart, kuidas vanglast välja saada.”
Areng ei juhtu iseenesest – selleks peab inimene nägema oma mustreid, mõistma oma “vanglat” ja lõpuks õppima sellest välja astuma.
Monika Kuzmina ja Alar Tamming. Foto: Virko Veskoja
Energia lekkekohad
Üks Uspenski põhiõpetusi on mõte, et sisemiseks kasvuks on vaja energiat – teatud kvaliteeti ja varu, mis võimaldab inimesel tõusta kõrgemale tavapärasest mõtlemisest ja tundmisest. Enamikul inimestel kaob see energia aga igapäevaelus märkamatult ära.
Tamming selgitab, et kõige suuremad energiakaod on:
- Negatiivsete emotsioonide väljendamine. “Kui inimene väljendab negatiivset emotsiooni, siis see on väga suur ja tugev energiakadu. Inimesel on õigus olla mitte-negatiivne.” Negatiivsus ei ole tema sõnul kunagi kedagi päriselt aidanud – ei ennast ega teisi.
- Liigne rääkimine. “Näiteks see, mida mina praegu teen… see on üks tugevatest energiakadudest.” Tema sõnul on võti mõtestatuses: rääkida tuleks selgelt, teadlikult ja vaid siis, kui vaja.
- 3. Päevane mõtteline „äraolek“. “Päevane day dreaming… mõtted jooksevad tahtmata mingis suunas ja enamasti negatiivses suunas.” See tundub küll süütu tegevusena, kuid tegelikult neelab tohutult energiat ja hoiab inimest olevikust eemal.
- Valetamine – eeskätt iseendale. “Valetamine on energia leke… see, kui ma räägin kindlalt sellest, mida ma täpselt ei tea.” Nii tekib vale “mina”, mis takistab tõelise olemuse mõistmist.
Need neli lekkekohta takistavad inimesel jõudmast Uspenski kirjeldatud kõrgematesse seisunditesse – kõrgema mõtlemise keskusesse ja kõrgema tundekeskuse juurde, kus tegutsevad selgus, rahu, usk ja tingimusteta armastus.
Monika Kuzmina ja Alar Tamming. Foto: Virko Veskoja
Enesemäletamine – ärkamise esimene samm
Areng saab tulla ainult inimese isikliku pingutuse hinnaga.
Uspenski sõnul algab sisemine töö enesemäletamisest – hetkest, mil inimene saab teadlikuks iseendast, oma kehast, oma reaktsioonidest ja sellest, et ta enamasti ei ole ärkvel. Ilma selleta pole võimalik ükski muutus. Tamming rõhutab, et areng ei ole inimesele ettemääratud. See on pingutuse, distsipliini ja järjepidevuse tulemus. “Areng saab tulla ainult inimese isikliku pingutuse hinnaga.”
„Inimese võimaliku arengu psühholoogia“ on Tammingu sõnul raamat, mis ei paku ainult ideid, vaid praktilisi tööriistu, mis aitavad näha iseennast uue pilguga ja mõista, et ükski sisemine teekond ei alga mugavustsoonis.
Peatoimetaja ja Lugemine on lahe kogukonna juhi Monika Kuzmina lemmikud mõttekäigud raamatust:
- Inimene, nagu me teda tunneme, ei ole lõpetatud olend – loodus arendab teda ainult kindla punktini ning jätab seejärel omapäi: kas edasi arenema omaenda pingutuste ja vahenditega; elama ja surema sellisena, nagu ta sündis; või manduma ja enda arenemisvõimet kaotama.
- Viimaks peame aru saama ka sellest, et kõik inimesed ei suuda areneda ja teistsugusteks olenditeks saada. Areng on küsimus isiklikest pingutustest ning inimkonna massi suhtes on areng haruldane erand.
- Pingutuste ja abile tugineva arengu teel peab inimene jõudma omadusteni, mida ta arvab endal olevat, kuid mille osas ta end petab.
- Inimene on masin, kuid väga iseäralik masin. Ta on masin, mis õigetes tingimustes ja õige suhtumise korral võib taibata, et ta on masin, ning olles seda täielikult mõistnud, võib ta leida viise, kuidas masinaks olemist lõpetada. Esmalt peab inimene aru saama, et tal ei ole püsivat ja muutumatut „mina“.
- Arenguga ei ole võimalik isegi alustada, kui ei teata, kuidas seda teha… tuleb vabaneda ka illusioonist, nagu võiksime kõike seda üksi saavutada – üksinda ei jõua meist keegi kuhugi.
- Valetamine täidab kogu meie elu. Inimesed teesklevad, et nad teavad kõiksuguseid asju… kuid tegelikult ei tea nad midagi, isegi enda kohta mitte.
- Kogu iseendaga tehtav töö on seotud enda mäletamisega – see on ärkamise algus. Maailma tundma õppides saab inimene tundma õppida ka iseennast, sest inimene on maailma peegelpilt. Eesmärk on äratatud seisund, milles inimene näeb kõrgemat reaalsust.
