Lemmikloomade tervisehädad tabavad omanikke ootamatult. Mõningaid terviseprobleeme, mis võivad levida ka inimestele, on aga võimalik ennetavate abivahenditega leevendada või vältida. Kuidas võidelda lemmikuid himustavate puukide, parasiitide või kassihaigusega, selgitab apteeker.
Lemmiklooma omanikul lasub vastutus oma mitmejalgse sõbra tervise eest heaperemehelikult seista. See tähendab ka ennetavate meetmete rakendamist, mis on eriti oluline just puugitõrje puhul. “Puugitõrjehooaeg algab juba märtsis, kuid ei lõppe augustiga, nagu paljud arvavad. See ulatub ka sügisesse,” räägib Tartu Sõbra Benu apteegi proviisor-juhataja Astrid Oolberg. “Võimalus leida enda õues käivalt kassilt või koeralt puuk on olemas ka oktoobris,” lisab proviisor.
Foto: Freepik
Puugitõrjehooaeg algab juba märtsis, kuid ei lõppe augustiga, nagu paljud arvavad. See ulatub ka sügisesse.
Loomad reageerivad puugihammustustele erinevalt: koerad haigestuvad sagedamini puukborrelioosi, kassidel esineb haigustunnuseid aga harva. “Apteegid pakuvad puugitõrjeks erinevaid lahendusi. Kõige populaarsemad abivahendid on erinevad täpilahused ja puugirihmad,” tutvustab apteeker menukamaid tooteid.
Proviisor Oolberg soovib inimestele südamele panna, et abivahendid on erinevad, mistõttu tasub vajadusel konsulteerida apteekriga. “Väga oluline on teada lemmiklooma kehakaalu, sest täpilahuste valik ja manustamine sõltub kehakaalust,” toonitab Oolberg. Proviisor lisab, et puugitõrjevahendeid tuleb valida vastavalt lemmikloomale, sest vahendite toimeained on erinevad. Oolbergi sõnul peavad aga paljud apteekrid tragikoomilisel kombel siiski kasutama fraasi: “Kass ei ole väike koer.”
Puugirihmad on puuke peletava toimega ja peavad vastu kuni kaheksa kuud. “Kui puuk kõnnib looma karvkattel, jõuab peletav aine puugi organismi jalgade kaudu. Mõne aja pärast puuk sureb ja kukub karvade seest välja,” tutvustab Oolberg abivahendit. Mõned kaelarihmad võivad koertel põhjustada allergilist reaktsiooni, mistõttu tuleb leida uus ja sobiv alternatiiv. “Täpilahused saavad lisaks puugitõrjele hakkama ka kirbutõrjega, mistõttu võib olla just see sobivaim valik.”
Foto: Freepi, AI
Toa ja õue vahelt käiv koduloom võib enda tihedasse karvkattesse korjata puuke, misjärel võivad need silitamise või mängimise käigus ka inimese nahale jõuda. Seetõttu on soovitatav end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, mida on võimalik teha valitud apteekides üle Eesti. Kui on olnud kokkupuude puugiga, on samades apteekides võimalik teha ka puukborrelioositest, et vajadusel alustada võimalikult varajast ravi.
Südamerahu pakub järjepidev kaitse ja kiire reageerimine
Õues uudistavatel lemmikutel pole võimalik kogu aeg silma peal hoida, mistõttu võivad loomade organismi jõuda parasiidid. “Lemmikloomade sooleparasiitide tõrje on samuti miski, mille puhul on oluline mõista, et kasside ja koerte parasiidivastased ravimid on erinevad ning ka neid manustatakse kaalupõhiselt,” rõhutab apteeker taas olulist põhimõtet. “Kui on tegemist tubase kassi või koeraga, piisab sellest, kui manustada ussirohtu üks või kaks korda aastas. Kui loom käib aeg-ajalt õues, oleks arukas manustada ravimit kord kvartalis. Hiiri murdvale kassile võib vajadusel ka iga kuu ussirohtu anda,” selgitab proviisor.
Seennakkus, rahvakeeli kassihaigus, on samuti miski, mis vajab võimalikult kiiret sekkumist. Kui jätta haigus lemmikloomal tähelepanuta ja ravimata, võib pahaloomuline seen levida üle kere, tuues kaasa tõsisemaid tagajärgi. Kokkupuutel haige loomaga, võib ka inimene sellesse nakatuda. “Inimesel tunneb kassihaiguse ehk dermatofütoosi ära sügelevate piirkondade järgi, lisaks võib juustesse tekkida ka karvutu laik,” selgitab proviisor. “Kui lemmiklooma puhul on parim ravi loomaarsti sekkumine, siis inimese nakatumisel on abiks seenevastased nahasalvid,” räägib apteeker.
