Maa on kaetud värviliste lehtedega, puudeoksad jäävad järjest hõredamaks, loodus on peagi talvepuhkuseks valmis. Praegu on hea aeg mõelda, kuidas koduaed aastaaja vahetuseks valmis panna, et kevadel saaks taas elujõuliselt tärgata, kirjutab TalTechi Tartu kolledži vanemlektor Jane Raamets.
Mulla pinda ei peaks jätma paljaks, sest paljas pind soodustab erosiooni, toitainete leostumist ja külmakahjustusi. Peenrad tuleks osaliselt puhtaks koristada vanadest köögiviljadest ja närbunud taimedest, ülejäänud taimsed saadused võib jätta mullale lagunema. Peenarde katmisega sobib orgaaniline materjal: kompost, multš või langenud lehed. Kõige efektiivsem on haljasväetiskultuuride külvamine. Haljasväetiskultuuri ehk vahekultuuri külvi tasuks teha esimesel võimalusel, kui põhikultuur on koristatud.
Haljasväetiskultuuri ehk vahekultuuri külvi tasuks teha esimesel võimalusel, kui põhikultuur on koristatud.
Eristada saab talviseid vahekultuure, mille külvamine võtab aset sügisel ja suvised vahekultuurid, mille külvamine toimub kevadel. Kultuuride eristamine aitab hoida mulla struktuuri, rikastada seda lämmastikuga ja luua elupaigad kasulikele mikroorganismidele. Kahetsetavasti on aeg juba haljasväetiskultuuride külviks hiline. Külvata tuleks hiljemalt augusti keskpaigaks, et vahekultuur jõuaks haljasmassi piisavalt arendada ning toitaineid siduda. Hilisemate külvidena tulemusena vahekultuur küll kasvab, aga selle saagikuse tulemus, mõju mullale ja biomassi moodustamine ei anna võrreldavaid tulemusi optimaalselt ajastatud vahekultuuri külviga.
Foto: Freepik
Kompostihunniku õhutamiseks ja korrastamiseks on sügis ideaalne aastaaeg. Kompostihunniku läbikaevamisel kiireneb märgatavalt lagunemisprotsess. Hapnikul on kerge ligipääs materjali sügavamatesse kihtidesse, tänu millele elavneb mikroorganismide tegevus kiirendades toitainerikka huumuse valmimist kevadeks. Sobiv variant kõigile, kes soovivad kasutada peenarde rikastamiseks või istutustöödeks omaenda komposti. Kompostihunniku kaevamisel peab siiski olema ettevaatlik, sest see võib olla pisiimetajatele elukohaks.
Kompostihunniku õhutamiseks ja korrastamiseks on sügis ideaalne aastaaeg.
Sügise saabudes otsivad mitmed imetajad, näiteks siilid, endale turvalist ja sooja kohta talvitumiseks. Suur kuiv kompostihunnik võib neile näida täiusliku varjupaigana. Seepärast tuleks enne kaevamist kompostihunnikut kontrollida, ega sealt ei ole kuulda sahinat, paista kellegi jalajälgi või isegi näha kedagi piilumas. Elutegevuse märkamisel tuleb komposti õhutamine edasi lükata või teha seda ainult osaliselt, looma häirimata.
Foto: Freepik
Traditsioonikohaselt kuulub sügistööde hulka ka lehtede riisumine, kuid tänapäeval soovitatakse sedagi teha mõõdukalt. Lehti saab väärtusliku ressursina kasutada multšina. Muru võib riisuda, kui lehti on liiga palju ja need takistavad õhu juurdepääsu, võimalus on ka lehed muruniiduki abiga purustada, jättes ära riisumise vaeva ja aitades ka toitainetel kiiremini tagasi ringlusesse suunduda.
Foto: Freepik
Muru niitmine tuleks lõpetada siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur langeb alla 5 °C.
Muru niitmine tuleks lõpetada siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur langeb alla 5 °C. Viimase niitmise ajal on soovitatav jätta muru kõrguseks vähemalt 5 cm, et talv paremini üle elada. Soovi korral võib kasutada sügisväetist, mis sisaldab fosforit ja kaaliumi, aitades murul talvekülma ja haigustega toime tulla. Lämmastikku tuleks aga vältida, sest see soodustab liigset kasvu. Samuti puudelt ja põõsastelt eemaldada kuivanud ja haiged lehed. Kõrrelised võiks jätta pigem lõikamata, sest neid saab silmailuna vaadelda ka talvel, lisaks pakuvad kõrrelised elupaika putukatele. Viljapuude tüvesid tasuks soovitatavalt kaitsta võrguga, vältimaks metsloomade poolseid kahjustusi.
Foto: Freepik
Tööriistade korrektne hoiustamine on aia hoolduses oluline nüanss, mis aitab säilitada nende töökindlust ja eluiga.
Kõigepealt tuleb tööriistad põhjalikult mullast, taimejääkidest ja roostest puhastada. Seejärel hoolikalt kuivatada ja metallosad katta õhukese taime – või tööriistaõli kihiga, mis kaitseks niiskuse eest. Vältimaks puidust varte pragunemist võib neid töödelda linaseemneõliga. Sügisel tasub ka oksakäärid ja kirved juba ära teritada, et kevadel oleksid need kohe kasutusvalmis. Tööriistade hoiustamiseks tuleks leida kuiv, külmakindel ja õhurikas ruum, nagu kuur, garaaž või kelder. Niisked keskkonnad on soodustavad rooste tekkimist, seepärast tasuks neid ka vältida. Tööriistad võib riputada seinale või paigutada tööriistahoidjasse, et need ei puutuks kokku põrandaga. Puhastamist ja akude laadimist vajavad samuti elektrilised seadmed: muru – ja robotniidukid. Korralikult hooldatud ja hoiustatud tööriistad säästavad kevadel aega, raha ja vaeva.
Tööriistade hoiustamiseks tuleks leida kuiv, külmakindel ja õhurikas ruum, nagu kuur, garaaž või kelder.
Foto: Freepik
Talveks valmistudes tasub mõelda, kuidas muuta aed elupaigaks mitte ainult taimedele, vaid ka putukatele, lindudele ja väikeloomadele. Jättes osa oksahunnikuid ja peenraid koristamata ning keemiliste vahendite kasutamist vältides on võimalik pakkuda loomadele ja putukatele talveks varju ja toitu. Loodusliku mitmekesisuse hoidmine ja soodustamine aitab kaasa aia üldisele tervisele.
Sügisel vajab tähelepanu ka rõduaed. Külmakartlikud potitaimed kolida tuppa või keldrisse. Ümbertõstmise võimaluse puudumisel saab taimed katta loodusliku materjaliga, näiteks kuuseokstega või spetsiaalse talvekattega. Rõdul hoitavad kompostrit tuleks soojustada, pidurdamaks kompostimisprotsessi peatumist. Rõdukonteinerites võib kasvatada ka haljasväetisi, mis aitavad parandada mulla struktuuri ja elujõulisust. Rõdu võib osutuda ka talviseks varjupaigaks lindudele. Rasvapallide üles riputamisel saab toetada elurikkust ka linnakeskkonnas.
Foto: Freepik
Vajalikke ettevalmistusi tehes saadetakse aed justkui õdusale puhkusele. Looduslähedased ja jätkusuutlikud valikud nagu haljasväetiste kasutamine, multšimine, mõõdukas riisumine ja elurikkuse hoidmine aitavad luua aia, mis on kevadel taas elujõuline ja mitmekesine.
