NATO Parlamentaarne Assamblee võttis Daytonis toimunud kevadistungil vastu kaks deklaratsiooni, mis kutsuvad üles suurendama toetust Ukrainale, tõstma kaitsekulutusi ning tugevdama NATO positsiooni Läänemere piirkonnas. Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid rõhutas vajadust kõigi NATO riikide panuse suurendamiseks, Ukraina küsimuse hoidmiseks päevakorras ning liitlaste ühtsuse säilitamiseks. Deklaratsioonides kutsuti liitlasi suurendama diplomaatilist, sõjalist ja rahalist abi Ukrainale ning toetama sanktsioonide karmistamist Venemaa vastu, samuti tõstma kaitsekulutusi ja tugevdama kaitsetööstusi. NATO peasekretär Mark Rutte rõhutas oma kõnes kaitsekulutuste ja kaitsetööstuste arendamise tähtsust. Kevadistungil käsitleti ka Daytoni rahulepingu 30. aastapäeva.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
NATO Parlamentaarne Assamblee (PA) võttis Ameerika Ühendriikides Daytonis toimunud kevadistungil vastu kaks deklaratsiooni, millega kutsutakse suurendama toetust Ukrainale, tõstma kaitsekulutusi ja tugevdama NATO positsiooni Läänemere piirkonnas.
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul on Eesti jaoks NATO tasemel praegu kolm peamist väljakutset. „Esiteks, et kõik NATO riigid suurendaks kaitsekulutusi. Meie oleme seda teinud ja panustame üle viie protsendi SKPst, mitmed riigid veel, aga julgeoleku tagamiseks on vaja kõigi panust,“ ütles ta.
Teiseks tõi Kaljulaid esile vajaduse hoida igal juhul päevakorras Ukraina küsimust. „Kolmandaks peame pidevalt igal tasandil rõhutama, et ühtsus on oluline ning USA ja Euroopa vahelistest vastuoludest võidavad ainult NATO vaenlased ja vastased, eelkõige Venemaa ja Hiina,“ märkis ta.
Assamblee Eesti delegatsiooni liige, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson toonitas, et NATO eelseisev tippkohtumine ei tohi teha Ukraina suunal vähimatki allahindlust. „Haagi tippkohtumise järeldused ei tohi olla lahjemad kui Vilniuse ja Washingtoni omad. Seepärast on oluline, et NATO liitlased kutsuksid Haagi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja korraldaksid NATO-Ukraina Nõukogu istungi. Venemaa ei tohi saada signaali, et tal justkui on mõju NATO otsuste üle,“ ütles ta.
Foto: Freepik
Assamblee kevadistungil vastu võetud deklaratsioonide fookuses oli Ukraina toetamine ning NATO heidutus- ja kaitsevõime uuele tasemele viimine juuni lõpus Hollandis toimuval tippkohtumisel.
- Assamblee kutsus liitlasriikide valitsusi üles suurendama diplomaatilist, sõjalist, rahalist ja humanitaarabi Ukrainale, toetama sanktsioonide karmistamist Venemaa ja tema kaasosaliste vastu muu hulgas nafta- ja gaasisektoris ning tagama, et igasugune rahukokkulepe tõkestaks Venemaa tulevasi agressioone, tagaks Ukraina pikaajalise julgeoleku ning tugevdaks Euroopa ja Euro-Atlandi julgeolekut. Deklaratsioonis tehti NATO liidritele ka üleskutse kutsuda Ukraina Haagi tippkohtumisele ning korraldada NATO-Ukraina Nõukogu istung valitsusjuhtide tasemel.
- Teine deklaratsioon käsitles kaitsekulude taseme tõstmist, kaitsetööstuste tugevdamist ja NATO heidutuse suurendamist. Muu hulgas kutsusid assamblee liikmed üles tugevdama NATO positsiooni Läänemere piirkonnas, märkides ära nii Balti õhuturbe missiooni kui ka Baltic Sentry tegevuse Läänemerel.
NATO Parlamentaarse Assamblee istungil pidasid saadikud arutelu ka NATO peasekretäri Mark Ruttega, kes keskendus oma kõnes kaitsekulutuste tõstmisele ja kaitsetööstuste arendamisele. Kuna eelmisel nädalal alanud ja esmaspäevani kestnud kevadistung oli pühendatud Daytoni rahulepingu 30. aastapäevale, esinesid seal kõnega ka Albaania, Montenegro, Horvaatia, Põhja-Makedoonia ja Kosovo kõrged esindajad.
