Elus tuleb ette olukordi, kus ootamatud kulud löövad eelarve sassi. Kodumasin läheb rikki, autot on vaja remontida või tekivad ootamatud tervisekulud. Sellistel hetkedel on enamikel inimestel kaks peamist võimalust: kasutada oma sääste ehk meelerahufondi või kaaluda laenu võtmist. Mõlemal variandil on omad plussid ja miinused ning enne otsustamist tasub need põhjalikult läbi mõelda.
Mis on meelerahufond ja millal see kasulik on?
Meelerahufondi kogutakse raha just ootamatute kulude tarbeks. Seda ei kasutata igapäevaste kulude katmiseks, vaid see on tagavaraks just sellistes olukordades, kui näiteks kaotad töö, sind tabab mõni tervisemure või tuleb ette mõni muu suurem ootamatu kulutus. Kui suur peaks fond täpselt olema, sõltub iga inimese enda riskitaluvusest ja soovidest, aga hea on, kui see katab vähemalt 3–6 kuu elamiskulud. Nii saad ka keerulisel ajal omal jõul rahulikult hakkama ilma, et peaksid kohe laenu peale mõtlema.
Meelerahufond on hea, kui see katab vähemalt 3–6 kuu elamiskulud.
Foto: Freepik
Eelised:
- vajadusel on raha kohe omast käest võtta;
- pole vaja lepingut sõlmida;
- puuduvad intressid ja lisakulud;
- väldid uusi kohustusi.
Puudused:
- kui meelerahufond on väike, ei pruugi sellest suuremate kulude katmiseks piisata;
- kui säästud otsa saavad, siis võtab meelerahufondi uuesti täis kogumine palju aega.
Millal kaaluda laenu võtmist?
Kui meelerahufondi ei ole või see pole piisavalt suur, et vajalikku summat katta, võib laen olla üks võimalik lahendus.
Foto: Freepik
Oluline on aga meeles pidada:
- laenuga kaasnevad alati intressid ja lisatasud;
- iga laen on kohustus, mis tuleb kindla graafiku järgi tagasi maksta;
- kui sissetulek väheneb või väljaminekud suurenevad, võib laenu tagasimaksmine keeruliseks muutuda.
Kuidas otsustada?
Enne kui otsustad, kas kasutada raha meelerahufondist või võtta laenu, tasub enda jaoks mõned olulised küsimused ausalt läbi mõelda.
Mõtle läbi, kas sul on piisavalt sääste, et ootamatu kulu kohe katta.
Mõtle läbi, kas sul on piisavalt sääste, et ootamatu kulu kohe katta. Kui fondist jätkub, on see soodsam ja turvalisem lahendus, sest see ei too endaga kaasa intresse ega uusi kohustusi.
Kui aga kaalud laenu võtmist, mõtle hoolikalt läbi, kas su igakuine sissetulek võimaldab laenumakseid teha ka siis, kui olukord muutub, näiteks töökoormus väheneb, pead haiguslehe võtma või mõni muu kulu kasvab.
Samuti mõtle oma olemasolevate kohustuste peale. Kui sul on juba eelnevaid laene või liisinguid, võib uue kohustuse lisamine kuueelarve liiga kitsaks muuta. Üldine soovitus on see, et kõik laenumaksed kokku ei ületaks 30–50% sinu igakuisest sissetulekust. Nii jääb sul ruumi ka igapäevaste kulude ja ootamatuste katmiseks.
Soovitus on, et kõik laenumaksed kokku ei ületaks 30–50% sinu igakuisest sissetulekust.
Kui nendele küsimustele vastates hakkad laenu võtmise mõistlikkuses või meelerahufondi piisavuses kahtlema, tasub pigem laenuotsus edasi lükata, otsida võimalusi oma säästude suurendamiseks ning muude lahenduste peale mõelda.
Küsi vajadusel nõu
Kui sa pole kindel, kumb lahendus sinu olukorras parem on, räägi spetsialistiga või küsi nõu oma laenuandjalt. Tihtipeale suudab kõrvaline pilk märgata riske ja võimalusi, mida ise kohe ei näe. Näiteks Ferratum.ee kliendinõustajad saavad tingimusi selgitada ja sinu küsimustele vastata, et saaksid teha teadliku otsuse. Meelerahufond on kõige turvalisem viis ootamatute kulude katmiseks, kuid kui säästudest ei piisa, tuleb mõelda muude lahenduste peale. Igal juhul on tähtis enne otsustamist rahulikult oma võimalused ja riskid läbi mõelda ning vajadusel nõu küsida.
Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist tutvu finantsteenuse tingimustega või konsulteeri spetsialistiga.
