Tallinnas kogunevad Euroopa kosmosepoliitikat arendavad poliitikud ja eksperdid, kes otsivad riikide ja ettevõtete koostöös uusi võimalusi, et kasutada kosmosetehnoloogiat Euroopa julgeoleku tagamisel.

Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EPK) plenaaristung ja sellega seotud kohtumised keskenduvad kosmosevaldkonna ühisosale. Eesti delegatsiooni esimehe Mario Kadastiku sõnul olid seni militaar- ja tsiviilkasutuse osad kosmoses väga selgelt üksteisest eraldi hoitud. Maailmas muutunud julgeolekuolukord näitab kosmosevallas ristkasutust. „Uus reaalsus on toonud päevakorda vajaduse, kuidas saame kosmoses nii tsiviil- kui ka militaarinfrastruktuuri efektiivsemalt ära kasutada ja arendada, et tulevikus tagada julgeolek kosmose baasil,“ märkis Kadastik.

Uus reaalsus on toonud päevakorda vajaduse, kuidas saame kosmoses nii tsiviil- kui ka militaarinfrastruktuuri efektiivsemalt ära kasutada ja arendada, et tulevikus tagada julgeolek kosmose baasil.

Tallinna kohtumistel osalevad EPK liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Kosmosepoliitika Instituudi esindajad.

Riigikogu konverentsisaalis toimuvatel paneeldiskussioonidel arutavad poliitikud ja eksperdid kosmose kasutamise vallas piiride nihutamise probleeme järgmisel kümnendil ning kosmose kasutamise integreerimist militaarstruktuuridesse ja operatsioonidesse.

Arutelust võtavad osa Eesti delegatsiooni esimees Mario Kadastik, Euroopa Kosmosepoliitika Instituudi direktor Hermann Ludwig Moeller, Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) peadirektor Josef Aschbacher, Austria Kaitseministeeriumi kosmosepoliitika ametnik major R. Toni Pfaffenbauer, julgeolekuekspert Rainer Saks ja Eesti Kaitseväe ekspert Ivo Peets.

Reedel tutvutakse NATO küberkaitse tippkeskuse ja küberturvalisuse ettevõtte CybExer Technologies tegevusega. Nimetatud ettevõte on tuntud küberohutusväljaku lahenduste poolest.

Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents asutati 1999. aastal ning selle täisliikmeks võivad olla Euroopa Liidu ja/või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide rahvusparlamendid, kes on loonud kosmose küsimustega tegelemiseks komisjoni või toetusrühma.

EPK -i eesmärk on pakkuda Euroopa riikide parlamentidele võimalust vahetada infot, arutleda ja teha analüüse kosmosepoliitika vallas. EPK-i istungitel vastu võetud resolutsioonid ei ole rahvusparlamentidele siduvad, kuid organisatsioon aitab mõtestada Euroopa riikide seadusandjate rolli kosmose valdkonnaga tegelemisel.

• Praegu on organisatsioonil 15 täisliiget. EPK-i ametlikud keeled on inglise, prantsuse ja saksa keel.

EPK-i eesistumine roteerub ja kestab ühe aasta. Eesistuja ülesanne on korraldada töötuba, mis käsitleb kosmose teemasid praktilisemast vaatepunktist, ja plenaaristung, kus võetakse vastu aasta olulisemaid küsimusi kajastav resolutsioon.

Eesti oli ka 2017. aastal EPK-i eesistuja. Siis oli meie eesistumise eesmärk tekitada arutelu, kuidas rakendada ettevõtlust kosmose valdkonnas, ja tegeleda õigusaktidega, mis seda temaatikat reguleerivad.