Araabia Ühendemiraatides leidis möödunud nädalat aset esimene Dubai-Eesti äriseminar, millest võtsid osa kümned ettevõtted, ametnikud ja poliitikud, et arutada reaalseid võimalusi kaubandus-, investeerimis- ja innovatsioonisidemete arendamiseks. Äriseminari peamine eesmärk oli eelkõige leida konkreetseid võimalusi uute tehnoloogiaalaste koostööprojektide käivitamiseks nendes valdkondades: taastuvenergeetika, digiühiskond, liikuvus, logistika ja agrotehnoloogia.
AÜE-le pakub huvi Eesti digitaalne ökosüsteem ja e-lahendused kui väravat 450 miljoni tarbijaga Euroopa Liidu turule. Eesti e-residentsuse programm laseb ettevõtjatel luua ja juhtida Euroopa Liidu ettevõtteid täiesti veebipõhiselt. Faktid see eest näitavad, et Eesti ettevõtete kohalolek on siiski Dubais viimase aasta jooksul tempokalt kasvanud.
„Dubai Kaubanduskojas on praeguseks registreeritud 95 aktiivset Eesti ettevõtet, mis tähendab 37-protsendist kasvu võrreldes eelmise aastaga. Ainuüksi 2025. aasta esimesel poolel liitus kojaga 15 uut Eesti ettevõtet,“ rääkis seminaril Eesti delegatsiooni juhtinud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. Trenditõusu kinnitavad kaubavahetuse numbrid. Dubai ja Eesti vaheline naftaväline kaubavahetus kasvas 2024. aastal 10%, ulatudes 542,3 miljoni dirhemi ehk ligikaudu 126,6 miljoni euroni.
Minister Pakosta tõi esile, et digiarengu edukaks toimimiseks on vaja ühist koostööd ja usaldust. „Tehnoloogia on vahend majanduse tugevdamiseks ja inimeste elu parandamiseks,“ ütles ta. Teiste seas osalesid seminaril Dubai Kaubanduskoja president ja tegevjuht Mohammad Ali Rashed Lootah ning Eesti suursaadik AÜE-s Maria Belovas. Eesti ettevõtted olid esindatud väga laias tegevusspektris – 20 firma seas oli näiteks Skeleton Technologies, Milrem Robotics, Helmes, Nortal, Inpuit, Ocean Visuals, R8 Technologies, Alpha 3D ja Edtech Consortium.
Tehnoloogia on vahend majanduse tugevdamiseks ja inimeste elu parandamiseks.
Seminar korraldati GITEX Global 2025 raames, mis on maailma üks mõjukaim tehnoloogiamess. Messil pidas kõne tehisintellekti ja küberohtude teemal minister Pakosta. „Tõeline küberjulgeoleku tulemüür ei ole koodirida. See on informeeritud meel,” kõneles Liisa Pakosta oma kõnes. „Eesti integreerib tehisaru-õpet kõikidesse koolidesse, et varustada õpilasi ja õpetajaid kriitilise mõtlemise ning tehisaru eetilise kasutamise oskustega. Küberhügieen on digiühiskonnas kodaniku põhipädevus.”
Küberhügieen on digiühiskonnas kodaniku põhipädevus.
Minister tõi oma kõnes välja Eestis käimasoleva arenguetapi – tehisintellekti hüppe, mis on loomulik jätk kolme aastakümne pikkusele digiühiskonna ülesehitusele. Ta märkis, et küberkonfliktid on asümmeetrilised ning ründajad kasutavad tehisaru juba praegu kõhklusteta ära. „Me ei tohiks piirduda tehisaru reeglite seadmisega – me peaksime olema nende seas, kes seda ehitavad,“ kinnitas Pakosta, viidates vajadusele investeerida teadus- ja arendustegevusse, luua turvalisi andmekogusid ja sõlmida rahvusvahelisi liite, sarnaselt Euroopa Liidu AI aktile. „Oht ei peitu tehisarus endas, vaid neis, kes annavad sellele ülesandeid.“
Oht ei peitu tehisarus endas, vaid neis, kes annavad sellele ülesandeid.
Visiidi käigus kohtus minister Pakosta mitme AÜE valitsuse võtmeisikuga, sealhulgas tehisaru, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiministri Omar Sultan Al Olamaga, väliskaubandusministri dr Thani bin Ahmed Al Zeyoudiga, justiitsministri Abdullah bin Sultan bin Awad Al Nuaimiga, haridusministri Sarah bint Yousef Al Amiriga ning küberjulgeoleku juhi dr Mohamed Al-Kuwaitiga.
Messil GITEX osales enam kui 200 000 ettevõtete ja avaliku sektori esindajat üle kogu maailma.