Keha keskne jõuallikas töötab inimese jaoks üldjuhul märkamatult – süda. Tavaliselt pöörame sellele tähelepanu alles siis, kui südame talitluses esineb häireid, mis võivad põhjustada muret ja tekitada kehas stressi. Apteeker selgitab, mida tuleks teada südame normaalsest tööst ja kuidas seda toetada.

Täiskasvanud inimese pulsisagedus jääb puhkeolekus 60.-90. löögi kanti minutis, füüsiliselt aktiivsetel ja treenitud sportlastel võib puhkeolekus pulsisagedus olla isegi 40-60 lööki minutis. „Madalama pulsisageduse põhjuseks on tugevam ja efektiivsem südamelihas, mis suudab pumbata piisava koguse verd väiksema löögisagedusega,“ selgitab Rapla Prisma Benu apteegi farmatseut Karoli Uusküla.

Rapla Prisma Benu apteegi farmatseut Karoli Uusküla. Foto: Benu apteek

„Pulsi kõrvalekalded normivahemikust ei tähenda alati ohtlikku haigust,“ selgitab Uusküla. Ta toob välja, et enamjaolt on sellistes olukordades tegemist organismi loomuliku reaktsiooniga erinevatele keskkonnamõjudele. Suurt rolli selle kõige juures mängivad kindlasti elustiil ja füüsiline seisund. „Stress, ärevus, palavik, dehüdratsioon, füüsiline koormus, kofeiini või nikotiini tarvitamine. Eelmainitud põhjustavad lühiajalist pulsi tõusu ning üldjoontes taandub olukord mõne aja jooksul,“ lisab farmatseut.

Arsti poole tasub pöörduda ka juhul, kui pulss kõigub või on puhkeolekus korduvalt alla 50 või üle 100 löögi minutis, tuues kaasa erinevaid tervisekaebusi.

Pulsi hindamisel on oluline arvestada laiemat konteksti. Kui treenitud inimese pulss puhkeasendis on vähem kui 60 lööki minutis, kuid sellega kaasnevad nõrkus, pearinglus või muud kaebused, võib see viidata tervisehädale, mis nõuab meditsiinilist sekkumist. „Arsti poole tasub pöörduda ka juhul, kui pulss kõigub või on puhkeolekus korduvalt alla 50 või üle 100 löögi minutis, tuues kaasa erinevaid tervisekaebusi,“ selgitab Uusküla.

Foto: Freepik

„Sageli eiratakse vee joomise ja elektrolüütide mõju südametööle. Kui treening või kuumus on päeva jooksul põhjustanud vedelikupuuduse, võib pulss olla püsivalt tõusnud,“ paneb farmatseut inimestele südamele.

Üks südant koormav ja stressi tekitav faktor inimeste seas on informatsiooni üleküllus. Tänapäevane tehnoloogia on erinevate seadmete näol andnud meile võimaluse saada teavet oma pulsi kohta igal võimalikul hetkel. Nutikell ei mõista tihtipeale laiemat konteksti, miks mõnel hetkel on pulss liiga kõrge või liiga madal. Seetõttu tuleb osata pulssi õigel ajal mõõta ja neid andmeid lugeda.

Foto: Freepik

„Nutikellade andmeid tuleks võtta suunava juhise, mitte absoluutse tõena,“ nendib farmatseut. „Pulssi on oluline mõõta õigel ajal. Seda ei ole arukas teha vahetult pärast pingutust, kohvi joomist või pärast muid pulssi mõjutavaid tegevusi,“ lisab Uusküla, rõhutades, et pulssi tuleks jälgida eesmärgistatult ja teadlikult, mitte sundmõtlikult.

“Pulssi on oluline mõõta õigel ajal. Seda ei ole arukas teha vahetult pärast pingutust, kohvi joomist või pärast muid pulssi mõjutavaid tegevusi.”

Toidulisandid ei asenda tervislikku eluviisi ega arsti määratud ravi. Südametöö toetamiseks on vajaduspõhiselt palju erinevaid valikuid. „Oomega-3 rasvhapped aitavad reguleerida kolesteroolitaset ning stabiliseerivad vererõhku. Magneesium, mille puudus võib soodustada südamerütmihäireid, on oluline mineraal südamerütmi reguleerimiseks ja veresoonte lõõgastamiseks,“ tutvustab farmatseut südametööd toetavaid toidulisandeid.

Foto: Freepik

„Südame toonust on võimalik suurendada ka looduslike vahenditega. Küüslaugust saab keha vajalikke ühendeid, millel on antioksüdantne, põletikuvastane ja veresooni toetav toime. Südamelihast ja veresoonte elastsust toetab viirpuu, mis aitab koormusega paremini toime tulla. Südamekloppimise ja ärevuse vastu tuleb appi veiste-südamerohi,“ esitleb farmatseut looduslikke alternatiive.