Elisa soovitab lapsevanematel mitte soetada alla 9-aastastele lastele isiklikku nutitelefoni ning eelistada vajadusel alternatiive nagu lastekell või nuputelefon. Ettevõte rõhutab, et nutitelefoni kasutamine eeldab lapselt oskust infot hinnata, oma nutikasutust juhtida ning riske mõista, mistõttu tuleks oodata, kuni laps on selleks valmis. Vanematel soovitatakse enne telefoni ostmist läbi mõelda lapse digivalmidus ja pere kokkulepped nutiseadmete kasutamiseks. Nutiseadmete kasutuse tasakaaluks on oluline, et ekraaniaeg ei häiriks lapse und, liikumist ja suhtlemist ning et täiskasvanud annaksid eeskuju. Lisaks võib noorematele lastele piisata ühenduse hoidmiseks lihtsamatest seadmetest, mis ei võimalda laialdast ligipääsu internetile ja rakendustele.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Elisa kutsub lapsevanemaid üles mitte soetama alla 9-aastastele lastele isiklikku nutitelefoni ning soovitab nooremate laste puhul eelistada vajadusel alternatiive, näiteks lastekella või nuputelefoni. Ettevõtte hinnangul tasub esimese nutitelefoni ostuga oodata seni, kuni laps on valmis iseseisvama digikasutusega kaasnevaks vastutuseks.
Lapsele esimese nutitelefoni ostmine on paljude perede jaoks järjest varasem küsimus. Telefoni praktiliste võimaluste kõrval tähendab see lapsele ligipääsu internetile, rakendustele ja sisule, mille kasutamine eeldab oskust infot hinnata, oma nutikasutust juhtida ning võimalikke riske mõista.
Foto: Freepik
Elisa erakliendiüksuse juhi Mailiis Ploomanni sõnul ei ole alla üheksa-aastasele lapsele isiklik nutitelefon enamasti vajalik. „See ei ole tehnoloogiavastane sõnum ega üleskutse nutiseadmeid laste elust välja jätta. Elisa aitab inimestel digimaailmas turvalisemalt tegutseda ning seetõttu on küsimus pigem selles, et kui laps saab nutitelefoni enne, kui ta oskab sellega kaasnevas inforuumis orienteeruda, võib vanema jaoks ühest praktilisest lahendusest kiiresti saada terve rida uusi küsimusi,“ ütles ta.
Nutitelefoni kasutuse puhul ei ole küsimus siiski ainult lapse vanuses. Sama oluline on see, kas laps on valmis digikeskkonnas iseseisvamalt hakkama saama. „Lapse päev ei peaks keerlema ekraani ümber. Uni, liikumine, mäng, sõpradega suhtlemine ja ka oskus lihtsalt igavleda on lapse arengu loomulik osa. Kui telefon hakkab neid tegevusi järjepidevalt välja tõrjuma, on tasakaal paigast ära,“ ütles Ploomann.
Nutitelefoni kasutuse puhul ei ole küsimus siiski ainult lapse vanuses. Sama oluline on see, kas laps on valmis digikeskkonnas iseseisvamalt hakkama saama.
Seda tasakaalu ei saa aga jätta ainult lapse enda vastutuseks. Ploomanni sõnul tasub enne nutitelefoni ostmist vanemal läbi mõelda nii lapse valmisolek kui ka see, millised nutiseadmete kasutamise kokkulepped peres kehtivad. “Kas laps oskab eristada sobivat ja sobimatut sisu, järgida ajapiiranguid ning vajadusel abi küsida? Sama oluline on see, millist eeskuju annavad täiskasvanud ise,” tõdes ta.
Foto: Freepik
„Lapselt on keeruline oodata mõõdukat telefonikasutust, kui täiskasvanud ise pidevalt ekraani vaatavad. Kui peres on kokkulepped ekraanivaba aja, söögikordade või telefonikasutuse kohta, peaksid need võimalusel kehtima kõigile,“ ütles Ploomann.
Vanemate jaoks on telefoni andmise üks tavalisemaid põhjuseid soov lapsega päeva jooksul ühenduses olla. See vajadus ei tähenda aga tingimata, et esimene seade peab olema nutitelefon. Noorema lapse puhul võib piisata nutikellast või nuppudega telefonist, mis võimaldab vanemaga ühendust hoida, kuid ei anna veel samas mahus iseseisvat ligipääsu rakendustele, sotsiaalmeediale ja internetile.
