Sel suvel toimunud Noorte Investeerimislaagris arutleti noorte kinnisvarainvesteeringute võimaluste ja takistuste üle, kus peamisteks väljakutseteks on suur sissemakse, pangalaen ja hirm ebaõnnestumise ees. Noored otsivad aktiivselt teadmisi ja praktilisi võimalusi esimese investeeringuni jõudmiseks ning kaaluvad ka ühisinvesteerimist riskide ja kulude jagamiseks. Kinnisvara eeliseks on aeglasem tempo, mis võimaldab teha teadlikumaid otsuseid, kuid esmalt soovitatakse keskenduda sissetuleku kasvatamisele ja finantspuhvri loomisele. Investeerimisega julgustatakse alustama ka väikeste summadega, et kogemusi saada ja harjumusi kujundada.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Sel suvel toimunud Noorte Investeerimislaagris jäi aruteludes kõlama, et huvi puudumine ei hoia noori eemal kinnisvarasse investeerimisest. Kõhklusi tekitavad pigem suured summad, pangalaen ja hirm läbi kukkuda. Samal ajal otsitakse üha aktiivsemalt teadmisi ja praktilisi viise, kuidas esimese kinnisvarainvesteeringuni jõuda.
Üha enam noori tunneb huvi kinnisvarasse investeerimise vastu. Seda kinnitas ka sel suvel kolmandat korda toimunud Noorte Investeerimislaagri kinnisvarapaneel, mis tõi kohale hulga huvilisi. Paneelis osalenud Everaus Kinnisvara müügijuht Marti J. Mägi jagas oma kogemusi ning tõi välja, et noorte suhtumine investeerimisse on viimase kümnendi jooksul märgatavalt muutunud.
„Kui mina olin 18-aastane, tundus investeerimine väga kauge maailm. Täna jõuavad teadmised noorteni interneti, sotsiaalmeedia ja sisuloojate kaudu palju varem. Seepärast on investeerimine noortele oluliselt lähemal kui kümme aastat tagasi,” sõnas Mägi.
Foto: Magnific
Esimene takistus on sissemakse
Kuigi investeerimine on noorte jaoks kättesaadavam, erineb kinnisvara teistest varaklassidest ühe olulise asja poolest. Aktsiatesse või fondidesse saab alustada väiksemate summadega, kuid kinnisvara nõuab enamasti suuremat algkapitali ja sageli ka pangalaenu. Just see muudab esimese sammu paljude jaoks keeruliseks. „Noored märkisid, et suured summad panevad n-ö jalad värisema ja sellest tekib neil ka teine suurem takistus investeerima asumisel, milleks on lihtsalt hirm läbi kukkuda,“ nentis Mägi.
Aktsiatesse või fondidesse saab alustada väiksemate summadega, kuid kinnisvara nõuab enamasti suuremat algkapitali ja sageli ka pangalaenu.
Ka kevadel Citadele panga poolt tellitud küsitlus näitas, et noorte koduostu takistused on suuresti seotud sama teemaga. 18–29-aastaste seas nimetas 17% suurima takistusena ebapiisavaid sääste sissemakseks, 14% ebapiisavat või ebastabiilset sissetulekut ning 11% kõrgeid kinnisvarahindu. Ehk huvi oma kodu või kinnisvara vastu on olemas, kuid esimese sammu tegemist pidurdab sageli vajaliku rahalise puhvri puudumine.
Investeerimislaagri osalised tõid lisaks välja, et esimese investeeringu juures kardavad nad ka ootamatuid või planeeritust suuremaks kujunevaid lisakulusid ning võimalust, et kinnisvara ei õnnestu soovitud hinnaga või piisavalt kiiresti müüa ning võimalik rahaline kahju kujuneb liiga suureks.
Kinnisvara aeglasem tempo võib olla eelis
Mägi sõnul on kinnisvaral aga teiste varaklassidega võrreldes ka selge eelis: selle rahulikum tempo annab otsuste tegemiseks rohkem aega. „Erinevalt aktsiaturust ei juhtu kinnisvaras ühe päevaga tavaliselt midagi. See annab investeerijale aega võimalusi võrrelda, numbrid läbi arvutada ja vajadusel spetsialistidega nõu pidada. Nii on võimalik teha teadlikum otsus,” ütles Mägi.
Noortele, kelle jaoks suur omafinantseering tundub esialgu liiga suur koormus, soovitab Mägi kaaluda koos investeerimist. Esimese kinnisvarainvesteeringu tegemine sõprade või mõttekaaslastega võib olla realistlikum kui üksi alustamine. Nii saab jagada sissemakse koormust ja riske. Samuti annab koostöö võimaluse ühendada erinevaid oskusi, olgu selleks ehitus, turundus, sisekujundus või projektijuhtimine.
Noortele, kelle jaoks suur omafinantseering tundub esialgu liiga suur koormus, on soovitav kaaluda koos investeerimist.
Enne ühise investeeringu tegemist tuleb Mägi sõnul siiski väga selgelt läbi rääkida, kes mida teeb ja mille eest vastutab. Koostööpartnerid peavad olema usaldusväärsed ning enne ostu tuleks kokku leppida osapoolte rollid, kohustused, otsustusõigus ja võimalik väljumisplaan.
Sweet couple sharing music together
Kapital tuleb enne suurt ostu tööle panna
Kuigi kinnisvara soetamine võib olla noore investori jaoks pikaajaline eesmärk, soovitab Mägi esmalt keskenduda oma sissetuleku kasvatamisele ja finantspuhvri loomisele. Pärast igapäevaste kulude katmist võiks alles jääda summa, mida saab järjepidevalt investeerida. Mida suurem on investeeritav kapital, seda selgemalt on pika aja jooksul näha ka investeerimise mõju.
Samas ei tasu suuremate summade ootuses investeerimist lõputult edasi lükata. Väikeste summadega alustamine ei pruugi alguses tuua suurt rahalist võitu, kuid annab kogemuse ja aitab kujundada investeerimisharjumust.
Väikeste summadega alustamine ei pruugi alguses tuua suurt rahalist võitu, kuid annab kogemuse ja aitab kujundada investeerimisharjumust.
„Investeerimisega tasub varakult alustada, kasvõi väikeste summadega. Kui oma raha on juba mängus, tekib suurem huvi õppida, kogemusi saada ja investeerimisest päriselt aru saada. Nii on ka suuremate investeerimisotsuste tegemine tulevikus kindlam,“ lisas Mägi.
Noorte Investeerimislaager toimus juuni lõpus Roosta Puhkekülas ning tõi kokku 10.–11. klassi õpilased üle Eesti. Laagri eesmärk on arendada noorte finantskirjaoskust, anda praktilisi teadmisi rahatarkusest ning innustada õpitut ka teistega jagama. Esimest korda toimus laager 2024. aastal.
