Rakenduskõrgkoolide visioonipäeval arutleti rakendusliku kõrghariduse rolli suurendamise üle Eesti ühiskonna ja majanduse arengus. Erakondade esimehed rõhutasid vajadust siduda haridus paremini tööturu ja ühiskonna vajadustega ning mõõta hariduse mõju sisuliselt ja majanduslikult. Samuti toodi esile tehnoloogia arengu kasvav nõudlus rakenduskõrgharidusega spetsialistide järele ning rõhutati juhtimis- ja koostööoskuste olulisust. Ühiskondlikku arutelu rakenduskõrghariduse tuleviku üle peetakse vajalikuks, et määratleda selle roll Eesti arengus.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Rakenduskõrgkoolide visioonipäeval toimunud erakondade esimeeste debatis nõustusid erakondade esindajad, et rakendusliku kõrghariduse rolli Eestis tuleks kasvatada. Kuidas mõõta hariduse mõju, jäid poliitikud eri seisukohtadele.
Visioonipäeva avanud haridus- ja teadusminister ning Eesti 200 esimees Kristina Kallas rõhutas rakenduskõrghariduse võtmetähtsust ühiskonna arengu suunamisel. “Me vajame professionaale, kes ei ole lihtsalt eri valdkonna teadjad ja kes oskavad vaid ühte kindlat tegevust, vaid kes suudavad juhtida muutust ja uute teadmiste loomist läbi rakenduse. Just selliste inimeste kujundamisel on minu hinnangul rakenduskõrgkoolidel asendamatu roll,” tõi Kallas esile.
Me vajame professionaale, kes ei ole lihtsalt eri valdkonna teadjad ja kes oskavad vaid ühte kindlat tegevust, vaid kes suudavad juhtida muutust ja uute teadmiste loomist läbi rakenduse.
Erakondade esimeeste debatis rakendusliku teadus-ja arendustegevuse tuleviku üle rõhutas Kallas, et noored võiksid valida rakendusliku suunaga kõrgharidust palju enam. Kallase sõnul pärsivad neid valikuid aga aegunud mõttemustrid. “Ka minul lapsevanemana on Eestis see kogemus, et põhikoolis suunatakse õpilasi, kuidas teha just gümnaasiumisse katseid. Mentaliteedi murdmine, et kui gümnaasiumisse sisse ei saa, siis, hea küll, mine kutsekooli, on väga raske,” tõdes Kallas.
Foto: Freepik
Ühiskond peab sõnastama vajaduse
Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart rõhutas, et ressursside puudusel peab riik tegema kõrghariduses tarku valikuid. “Riik peab otsustama, kus on prioriteedid, arenguvajadused ja pikem perspektiiv. Õppekohti tuleb luua sinna, kus neid on riigil kõige rohkem vaja,” ütles Kõlvart. Tema sõnul peaks rakenduskõrghariduse ja ülikoolihariduse osakaal lähtuma ühiskonna vajadustest. “Selle vajaduse peavad riik ja ühiskond defineerima.”
Kõlvart tõi ka esile vajaduse viia rakenduskõrghariduses antavad oskused paremini vastavusse tööandjate ootustega. “Oleme aeg-ajalt olukorras, kus meil on olemas vajadus ja tulevad ka lõpetajad, aga lõpetajad selles valdkonnas tööd ei saa, sest nende ettevalmistus ei vasta tööandjate ootustele. Ka see tuleb üle vaadata,” ütles Kõlvart.
Viidates küsimusele, kas meil peaks olema praegusest rohkem rakenduskõrgharidusega spetsialiste, ütles erakonna Parempoolsed esimees Lavly Perling, et tööturg ja ettevõtjad tunnevad ära teaduse, millest võiks Eestile kõige rohkem kasu olla. “Me peame turgu uskuma. Aga muidugi, riik peab ise ka aru saama, kes me oleme ja kus on meie tugevused,” ütles ta. “Me peame tööturu ja hariduse omavahel paremini siduma. Hea haridus annab meile teadmised, oskuse ise hakkama saada ja saada selle haridusega ka tööle,” nentis Perling.
Hea haridus annab meile teadmised, oskuse ise hakkama saada ja saada selle haridusega ka tööle.
Perling tõi välja, et ettevõtjate sõnul on innovatsioon ja lisandväärtuse tekitamine majandusele praegu Eestis eri piirangute tõttu pärsitud. “Me vajame vähem piiranguid ja rohkem usaldust kõrgkoolide vastu,” ütles Perling.
Tehnoloogia areng vajab spetsialiste
Isamaa esimees Urmas Reinsalu rõhutas, et kõrghariduse tellimuses tuleb määratleda oodatav ühiskondlik kasu ja ühiskond peab olema valmis ka kõrghariduse tulemusi mõõtma. “Me peame julgema mõõta sisulisi tulemusi ja me peame suutma hinnata ka hariduse majanduslikku väärtuse loomise perspektiivi,” ütles Reinsalu.
Reinsalu sõnul suurendab tehnoloogia areng vajadust rakenduskõrgharidusega spetsialistide järele, kes suudavad uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta ja neist ühiskonnale kasu luua. “Kui tahame olla võimelised tehnoloogiatega opereerima ja pakkuda praktilisi ja vajalikke teenuseid, siis rakenduskõrghariduse osakaal sel eeldusel kasvab,” rääkis Reinsalu.
Foto: Freepik
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul ei saa kõrgkoolide mõju hinnata üksnes nende panuse järgi ettevõtlusse ja majanduskasvu. “Mida targem on ühiskond, seda jõukam ta on, seda edumeelsem ta on, seda rohkem on seal innovatsiooni,” ütles Läänemets. Et jõuda järgmise ühiskondliku arenguhüppeni, tuleb tema sõnul pöörata kõrghariduses senisest enam tähelepanu juhtimis- ja koostööoskustele.
Mida targem on ühiskond, seda jõukam ta on, seda edumeelsem ta on, seda rohkem on seal innovatsiooni.
“Tubli osa ühiskonnast õpib ja õpib koguaeg juurde. Kui vaatame, kes said Nobeli preemiaid majandusteadustes, peame mõtlema sellele, et me vajame rohkem sotsiaalseid juhtimis- ja koostööoskusi. Kui mõtleme, mida teeb tehnoloogia ja tehisintellekti areng ka neis valdkondades, kus annavad haridust rakenduskõrgkoolid, siis seal tehnoloogia juba asendab inimest. Peame tooma haridusse juurde juhtimiselemendi ja rohkem koostööoskusi,” rõhutas Läänemets.
Reformierakonda esindanud energeetika- ja keskkonnaministri Erkki Keldo hinnangul on rakenduskõrgharidusel ebaõiglaselt halb maine, ent just rakenduslikud teadmised ja haridus aitavad Keldo hinnangul kasvatada Eesti tootlikkust ja ekspordivõimekust.
“Rakendusliku õppe osakaal peab kasvama. Meie tootlikkuse mure on töötlevas tööstuses. Kui me tahame jõuda 110% suuruse tootlikkuseni Euroopa Liidu keskmisest, nagu oleme eesmärgiks võtnud, peame targalt sekkuma. Töötlev tööstus peaks suutma veel rohkem eksportida. Rakenduskõrgharidus vajab populariseerimist ja raha suunamist sellesse,” ütles Keldo.
Pedai: rakenduskõrghariduse roll ootab laiemat ühiskondlikku arutelu
Ülemiste linnakus Öpiku konverentsikeskuses toimunud rakenduskõrgkoolide visioonipäeval arutleti tänavu selle üle, kuidas saavad rakenduskõrgkoolid aidata lahendada Eesti ühiskonna ja majanduse ees seisvaid suuri väljakutseid.
Päeva jooksul jagasid rahvusvahelised ja Eesti eksperdid kogemusi sellest, kuidas siduda kõrgharidus veel tugevamalt ettevõtete, avaliku sektori ja kogukondade vajadustega. Tutvustati ka rakenduslike koostööprojektide edulugusid ning praktilisi näiteid julgeoleku, ettevõtluse, tervishoiu ja ühiskonna heaolu valdkondadest.
Foto: Freepik
“Kuidas hoida Eesti majandus konkurentsivõimelisena või kuidas vastata demograafilisele kriisile? Just sellistele küsimustele vastamisel on suur roll rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevusel,” ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai.
“Küsimus, kuidas sünnib teadmistest Eesti arenguks vajalik praktiline kasu, ei ole ainult kõrgkoolide pärusmaa. Me vajame laiemat ühiskondlikku arutelu ja selget arusaama, millist rolli tahame rakenduskõrgkoolidel Eesti tulevikus näha. Seetõttu on meil väga hea meel, et erakonnad olid valmis sel teemal sisuliselt arutlema,” võttis Pedai kokku.
