Marko Viik, kirjanik ja CrossFiti treener, valmistub esimest korda võitlusspordis puuri astumiseks, kasutades selleks oma vaimse tugevuse ja distsipliini põhimõtteid. Ta rõhutab, et võitlus on tema jaoks võimalus testida enda vastupidavust ning kasvada inimesena, säilitades samal ajal tasakaalu erinevate eluvaldkondade vahel. Viik peab oluliseks, et motivatsiooni asemel toetutakse distsipliinile ning et füüsiline treening aitab tal hoida head vaimset tervist ja vältida varasemaid sõltuvusi. Võitlusspordis näeb ta pidevat õppimist ja austust tehnika vastu ning võtab vastutuse oma soorituse eest isiklikult.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kirjanik, ettevõtja ja CrossFiti treener Marko Viik on oma raamatutes kirjutanud vaimsest tugevusest, distsipliinist ning sellest, kuidas pärast sõltuvusi ja keerulisi eluperioode ennast sammhaaval uuesti üles ehitada. Nüüd paneb ta need põhimõtted proovile olukorras, kus sõnade taha peituda ei saa: 24. oktoobril astub Viik Tallinnas Unibet Arenal toimuval The Clash 5 võitlusõhtul esimest korda puuri.
Kuigi puuri astumine kuulub Viigi ammuste unistuste hulka, ei näe ta matši vaid ühe ekstreemse kogemuse või sportliku saavutusena. Tema jaoks on see võimalus mõista, kuidas tuleb toime aastate jooksul arendatud vaimne vastupidavus olukorras, kus korraga avaldavad survet füüsiline väsimus, valu, teadmatus ja vastase kohalolu.
„Inimene puutub elus kokku väga erinevate pingetega ning minu jaoks on see võitlus üks suuremaid väljakutseid, mille saan endale esitada. Teen palju trenni ja tahan ise näha, milleks olen võimeline,“ räägib Viik, kelle enesekindlus ei ole tema enda sõnul olnud alati sugugi enesestmõistetav.
„Inimene puutub elus kokku väga erinevate pingetega ning minu jaoks on see võitlus üks suuremaid väljakutseid, mille saan endale esitada.“
Kooliajal oli ta klassi üks väiksemaid lapsi, kartis koeri ning võitles veel kahekümnendateski eluaastates tundega, et ei ole piisavalt väärtuslik. Keerulisemate asjade ettevõtmiseks vajas ta sageli välist julgustust ning vahel kaasnes sellega ka alkohol. Seetõttu ei tähenda praegune ettevalmistus talle ainult oskust lüüa või füüsilist koormust taluda, vaid võimalust inimesena kasvada.
„Tunnen, et kui tulen mehena toime võitluse ja sellele eelneva pingega, olen tulevikus parem abikaasa oma naisele, parem sõber oma sõpradele ning parem inimene ka teiste vastu. Elus vaatavad inimesed sageli ühte ja sama olukorda, kuid näevad seda täiesti erinevalt. Siis on vaja jääda rahulikuks, püüda mõista, miks teine inimene asja just nii näeb, ning leida kompromiss, selle asemel et ainult enda tahtmist peale suruda.“
Motivatsiooni asemel tuleb toetuda distsipliinile
Viik on oma raamatus „Vaimse tugevuse teemant“ käsitlenud inimese elu tervikuna, milles füüsiline vorm, töö, suhted, eneseteostus ja vaimne tasakaal mõjutavad üksteist. Võitlusspordiks valmistudes on talle kõige rohkem tuge pakkunud põhimõte, et motivatsioonile ei saa iga päev lootma jääda, sest tahe tegutseda muutub paratamatult koos väsimuse, meeleolu ja muude kohustustega.
„Motivatsioon on minu jaoks mõttetu sõna. Mina järgin distsipliini, sest ma ei taha iga kord trenni minna, riisi süüa või šokolaadist loobuda. Aeg läheb aga kiiresti ning kui suudan distsipliini hoida, saan võitluspäeval endaga rahul olla,“ selgitab ta.
Viik peab oluliseks, et ühe suure eesmärgi nimel ei pandaks mängu kõiki teisi eluvaldkondi, sest vastasel juhul võib inimese enesetunne hakata sõltuma ainult ühest tulemusest.
See ei tähenda, et kogu ülejäänud elu peaks matšiks valmistumise ajaks kõrvale jääma. Viik peab oluliseks, et ühe suure eesmärgi nimel ei pandaks mängu kõiki teisi eluvaldkondi, sest vastasel juhul võib inimese enesetunne hakata sõltuma ainult ühest tulemusest. „Ma ei tohi panna kõiki kaarte ühele asjale. Pean samal ajal tegelema ettevõtlusega ja seal edasi liikuma, hoidma oma suhteid teiste inimestega ning kirjutama raamatut, mis varsti ilmub. Areneda tuleb korraga mitmes valdkonnas ja selleks peab lihtsalt distsiplineeritult tegutsema.“
Kuigi Viik läheb puuri võitma, ei taha ta siduda ühe võitlusega kogu oma enesehinnangut ega lasta tulemusel määrata seda, millisena ta ennast inimesena näeb. Tema varasem sõltuvuskogemus on õpetanud hoiduma emotsionaalsetest äärmustest ja toetama elu korraga mitmele sambale. „See, et sain 2020. aastal sõltuvustest välja, on andnud mulle teadmise, et suudan väga palju. Kui midagi valin ja sellele päriselt pühendun, on võimalik see ära teha, kuid siis tuleb õppida, tööd teha ning olla võimaluse eest tänulik. Samal ajal ei tohi muutuda liiga emotsionaalseks ega panna kogu oma elu ühe võitluse peale.“
Vaimne tugevus tähendab oskust tasakaalu hoida
Füüsiline treening ei ole Viigi jaoks üksnes sportlik harrastus, vaid oluline osa tasakaalu hoidmisest. Ta teab oma kogemusest, kui kergesti võivad vanad käitumismustrid tagasi tulla, kui inimene loobub tegevustest, mis aitavad tal pingeid tervislikult maandada.
„Füüsiline treening on mulle vajalik selleks, et saaksin elada täisväärtuslikku elu. Olen praegu heas tasakaalus, kuid tean, et kui jätaksin trenni pikemaks ajaks ära, võiksin uuesti alkoholi ja narkootikumide juurde jõuda. Pean ise vastutama selle eest, kust saan oma hea enesetunde ja energia, ega saa panna seda kohustust lähedaste inimeste õlule,“ räägib Viik.
“Pean ise vastutama selle eest, kust saan oma hea enesetunde ja energia, ega saa panna seda kohustust lähedaste inimeste õlule.”
Vaimne tugevus ei seisne Viigi sõnul selles, et inimene surub kõik emotsioonid alla, ei tunne hirmu või liigub pidevalt ühest eneseületusest teise. Pigem tähendab see oskust säilitada tasakaal nii keerulistel kui ka headel hetkedel. „Kui olen kurb, ei tohi ma liiga sügavale langeda ega jooma hakata, kuid ka õnnelikuna ei tohi muutuda ülbeks. Vaimne tugevus tähendab minu jaoks tasakaalu ja distsipliini.“
Viik ei arva, et eneseareng ja piiride nihutamine peaksid tähendama lakkamatut tegutsemist. Tema nädalaplaanis on lisaks treeningutele, tööle ja kirjutamisele ruumi ka puhkamiseks ning enda sõnul oskab ta väga hästi ka diivanil vedeleda. Oluline on, et pingutus ja taastumine oleksid teadlikud valikud, mitte juhuslikud äärmused.
“Vaimne tugevus tähendab minu jaoks tasakaalu ja distsipliini.”
Poks nõuab austust ja järjepidevat õppimist
Kuigi Viik ütleb, et ei karda eelseisvat matši ja on selleks valmis, ei pea ta enesekindlust oskuste asendajaks. Ettevalmistus on näidanud, kui tehniline ala poks tegelikult on ning kui palju nüansse ei ole võimalik lühikese ajaga täielikult omandada. „Poksis ei saa tehnikat kiiresti heaks, sest selles on tohutult palju nüansse. Minu treener Arman on öelnud, et poks on kuninglik ala, ning seda tuleb austada. See, et mul on veel palju õppida, ei tähenda siiski, et ma ei võiks võita,“ sõnab ta.
Viik on CrossFitiga tegelenud üle kuue aasta, kuid suurem osa sellest tööst on jäänud avalikkuse eest varju. Seetõttu ei muuda ka teadmine, et inimesed tema ettevalmistust ja matši jälgivad, tema igapäevast tegutsemist ega tekita vajadust tõestada, et ta on oma raamatutesse kirjutatud sõnade vääriline. „Mul ei ole tähelepanu vastu midagi, kuid ajan oma asja sõltumata sellest, kas tähelepanu on või mitte.“
Ka vastutust eelseisva matši eest ei anna Viik treeneritele, lähedastele, lugejatele ega publikule. Nende abi ja toetus on talle oluline, kuid puuri astumine on tema isiklik otsus koos kõigi võimalike tagajärgedega. „Treenerid aitavad ja sõbrad toetavad, kuid mina lähen puuri ning see on minu väljakutse. Kuna võitlussport on intrigeeriv ala, on kõigil selle kohta oma arvamus, ent minu jaoks on see minu võitlus. Selle eest vastutan mina ja mitte keegi teine.“
