Suurvõistluse Telia Cyber Battle of Estonia ja KüberNaaskel 2025 eelvoor tõi kokku 250 noort, kelle seast selgitati välja 50 parimat eetilist häkkerit, kes lähevad finaalis vastamisi juba 9. novembril Tallinnas.
„Olukord küberruumis on jätkuvalt pinev ja rünnakute arv ei näita langustrendi. Viimase poole aastaga on rünnakute arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga hüppeliselt kasvanud, mõnedel kuudel koguni kahekordistunud,“ selgitab võistluse peakorraldaja Mario Mäeots. „Üha sagedasemad ja agressiivsemad on küberrünnete lained, mis on suunatud valitsusasutuste ja kaitsetööstusettevõtete vastu. Vähemolulised ei ole ka petukirjad ja andmevargused, millega rünnatakse nii tavakodanike kui ettevõtete vara ja tekitatakse mõnel juhul tõsist mainekahju. Ainuüksi ühes päevas saadetakse üle maailma ligikaudu 3 miljardit õngitsuskirja.“
Foto: Freepik
Just selleks, et motiveerida noori asuma n-ö heade poolele, kes aitaksid küberkurjategijaid peatada, on era- ja riigisektor pannud seljad kokku ning korraldavad juba kuuendat aastat kübervõistlust Telia Cyber Battle of Estonia ja KüberNaaskel. 14-25 aastastele noortele suunatud võistlus tõi eelvoorus kokku 250 osalejat 11 maakonna üldhariduskoolidest, nii põhi- kui gümnaasiumiastmest, samuti kutse-, kõrg- ja ülikoolidest. Osales ka noor, kes on juba ülikooli lõpetanud ja era- ning riigisektoris tööle asunud.
“Mõned noored kandideerisid ka välismaalt, ehkki sel aastal on võistlus teadlikult Eestikeskne, et esile tõsta meie oma Eesti noori kübertalente, kelle järgi on meie tööturul jätkuvalt suur puudus,” lausus Mäeots. „Tuleb tunnustada Eesti noori, kelle tase kübermaailmas on väga tugev. Lootust on, et finaali pääsenutest saavad väga tugevad tegijad riigi- ja erasektoris, kes aitavad võidelda küberkuritegevuse vastu.“
Tuleb tunnustada Eesti noori, kelle tase kübermaailmas on väga tugev. Lootust on, et finaali pääsenutest saavad väga tugevad tegijad riigi- ja erasektoris, kes aitavad võidelda küberkuritegevuse vastu.
KüberNaaskli võistlus leiab aset sihtasutuse CR14 küberharjutusväljal, kus muidu treenivad NATO kübereksperdid ja leiavad aset maailma suurimad küberõppused.
“Finaalis hakkavad Eesti parimad kübertalendid võistlema omavahel krüptograafias, steganograafias, küberkriminalistikas ning binaarkoodide põhistes rünnetes. Need valdkonnad võivad kõlada esmapilgul keerukalt, kuid tegelikult on tegemist küberturbeekspertide töölaudadel pea igapäevaste tööriistadega. Näiteks steganograafiat kasutavad ründajad, kes peidavad pahatahtlikku koodi süütute piltide või dokumentide sisse. Finaalis peavad meie võistlejad oskama tuvastada, kas näiliselt tavalise Exceli tabeli sees peitub tegelikult käsklusi, mis aktiveeruvad hiljem. Või siis peavad võistlejad mõistma, kuidas ründajad leiavad vigu veebilehtede koodis ja kuidas neid ära kasutatakse. Näiteks kui keegi üritab e-teenuste portaali sisselogimislehe kaudu sisestada pahatahtlikku koodi, mis väljastab talle ligipääsu andmetele. Hea küberkaitsja peab oskama selliseid vigu enne ründajat märgata ja parandada,“ selgitas võistlusülesandeid CR14 turundusjuht Martin Hanson.
Foto: Freepik
Tänavune võistlus toob kaasa mitu olulist muudatust. Kui varem võistlesid finaalis omavahel meeskonnad, siis tänavu selgub võitja individuaalses arvestuses. See tähendab, et kõik võistlevad iseenda eest ning lõpuks selgub noor, kes kannab terve aasta tiitlit Eesti parim eetiline häkker. Lisaks selgub ka Aasta Küberkool. Tiitli pälvib õppeasutus, kelle õpilased saavutavad kübervõistlustel kõige paremaid tulemusi.
Parimad eetilised häkkerid ja Eesti parim küberkool selguvad 9. novembril, Tallinnas, TV3 stuudios ja Telia Inspira ülekandes, mille juht on küberlahinguga esimesest päevast seotud olnud Karl-Erik Taukar.
