Manga on Jaapanist pärit koomiksikultuur, mille juured ulatuvad 19. sajandi lõppu, kuid mille tänapäevane vorm kujunes Teise maailmasõja järel. Eriline on see, et mangat loetakse paremalt vasakule ja enamasti must-valgelt, mis annab sellele omapärase esteetika. Žanrite mitmekesisus on tohutu: leidub nii seiklusi, romantikat, õudust kui ka argilugusid, mis tähendab, et iga lugeja leiab endale sobiva.

Eestis eelistavad mangasid noorema vanuserühma esindajad, kuid Jaapanis loevad seda kõik põlvkonnad. Viimastel aastatel on mangasid hakatud rohkem ka eesti keelde tõlkima ning fännikultuur kasvab. See on andnud meie lugejatele võimaluse avastada rahvusvaheliselt ülipopulaarseid teoseid.

Viimastel aastatel on mangasid hakatud rohkem ka eesti keelde tõlkima ning fännikultuur kasvab.

Mangade eripära võrreldes teiste köidetega hakkab silma kohe, kui see kätte võtta ja sirvima asuda. Enamik mangasid ilmub pehmekaanelistena ja on formaadilt väiksemad kui lääne koomiksid või graafilised romaanid. See teeb nad kaasa võtmiseks ja igal pool lugemiseks mugavaks. Iseloomulik on vastupidine lugemissuund: raamat algab tagakaanest ja lugu liigub paremalt vasakule, mis vajab alguses harjumist, kuid muutub kiiresti loomulikuks.

Kujundus on valdavalt must-valge, sest nii on sarju kiirem disainida ja trükkida ning nii jõuavad jätkuosad kiiremini lugejateni. Detailirohked illustratsioonid ja dünaamilised kaadripaigutused loovad elava rütmi ja hoiavad lugedes põnevust. Kui lääne koomiksid keskenduvad sageli kangelastele ja visuaalsele särale, siis manga panustab rohkem loo lahtikirjutamisse ja tegelaste arengusse.

Sarjad võivad koosneda kümnetest või isegi sadadest köidetest. See annab autoritele võimaluse ehitada üles maailm, kuhu lugeja võib süveneda mitmeks aastaks.

Manga köidab lugejat eelkõige oma visuaalse jutustamise kaudu – pilt ja tekst sulanduvad ühtseks looks, mis haarab kaasa ka siis, kui pikkade jutustuste lugemine muidu raskelt tuleb. Dünaamilised paneelid ja väljendusrikkad tegelased loovad elava rütmi, mis teeb lugemise filmilikuks kogemuseks. Samal ajal ei piirdu manga ainult tempokate seiklustega. Lugude keskmes on sageli sügavad ja mitmekülgsed tegelased, kelle areng kulgeb läbi kümnete köidete.

Manga köidab lugejat eelkõige oma visuaalse jutustamise kaudu – pilt ja tekst sulanduvad ühtseks looks, mis haarab kaasa ka siis, kui pikkade jutustuste lugemine muidu raskelt tuleb.

Mahukad sarjad annavad lugejale võimaluse siduda end ühe looga aastateks ja kasvada koos tegelastega. Lisaks avab manga kultuurilise akna Jaapanisse, tuues lähemale sealsed kombed, väärtused ja igapäevaelu, aga ka universaalselt fantaasiarikkad maailmad. Eriliseks teebki manga see, et igaüks leiab omale meelepärase sarja, olgu see sport, romantika, ulme, kokandus või hoopis midagi argisemat.

Mangad võivad olla suurepärane sild lugemise juurde ka lastele ja noortele, kellel on raskusi tavapäraste raamatutega. Piltide ja lühikeste dialoogide abil on lugu kergemini jälgitav ning tekitab eduelamuse, mis kasvatab lugemishuvi. Nii ei ole manga ainult meelelahutus, vaid ka abivahend, mis võib avada lugemisakna neile, kes muidu raamatutest eemale hoiavad.

Mangad võivad olla suurepärane sild lugemise juurde ka lastele ja noortele, kellel on raskusi tavapäraste raamatutega.

Mangade üks tugevusi ongi žanrite mitmekesisus. See tähendab, et olenemata vanusest või huvidest on igal lugejal võimalik leida sari, mis kõnetab just teda.

• Shōnen on suunatud pigem poistele ja keskendub sageli seiklustele, sõprusele ning eneseületamisele. Klassikaline näide on Masashi Kishimoto „Naruto“, kus peategelane kasvab koos lugejaga, kujunedes julgeks ja sihikindlaks. Väga hea näide, kuidas üks lugu võib kasvada kümnete köideteni ja kujundada terve põlvkonna lugemisharjumust.
• Shōjo kõnetab rohkem tüdrukuid, keskendudes suhetele, emotsioonidele ja romantikale. Näiteks Natsuki Takaya „Fruits Basket“ põimib fantaasia ja südamlikud kokkupuuted, näidates, et manga ei pea kirjeldama ainult seiklusi ja võitlust.
• Seinen on loodud täiskasvanud meestele ning pakub süngemaid ja keerukamaid lugusid. Hajime Isayama „Attack on Titan“ on hea näide, kuidas manga võib olla sama pingeline ja mitmekihiline kui mõni populaarne telesari.
• Josei on suunatud täiskasvanud naistele ning räägib realistlikumalt igapäevaelust, suhetest ja väljakutsetest. Erinevalt shōjost on siin lood küpsemad ja sageli elulisemad. Näiteks Akiko Higashimura „Kuragehime / Princess Jellyfish“ on humoorikas ja südantsoojendav sari, mis puudutab erinevusi ja eneseväljendust.

Vahel võivad žanripiirid ka hägustuda. Nii on Tsugumi Ohba ja Takeshi Obata „Death Note“  psühholoogiline triller, mis toob esile, kuidas manga võib väga kaasahaaravalt käsitleda moraali, õiglust ja võimusuhteid. See liigitatakse shōneniks, kuid sisult küpsema ja psühholoogiliselt sügavamana loetakse ka seineni alla kuuluvaks. Lugu keskendub moraalile, õigusele ja vaimsele võitlusele ning on pingeline ja strateegiline.

Lisaks eksisteerib tohutult erižanreid ja teemasid: on mangasid spordist („Haikyuu!!“), kokandusest („Food Wars!“), ulmest („Fullmetal Alchemist“) või isegi argipäeva väikestest rõõmudest.

Kui tahad manga lugemisega alustada, siis parim on ette võtta mõni köide lihtsamatest ja tuntumatest sarjadest. Paberraamat annab erilise lugemiskogemuse, sest on käes hoides mugav ja samas ka taskusse mahtuv köide, mille lehti on praktiline paremalt vasakule pöörata. Populaarsema väljaande puhul võib neid leida lugejasõbralike hindadega raamatulaatadelt ja uuskasutusega tegelevatest kauplustest.

Eesti keelde on mangasid seni tõlgitud vähe, kuid väike valik on juba olemas ja tasapisi kasvamas. Seni populaarseim on hoopiski Nao Yazawa „Kõige ägedam mangaõpik“, mis tutvustab manga joonistamise põhimõtteid ning toob Jaapani koomiksikultuuri meie lugejale lähemale. Lisaks on mõned mangasarjad ilmunud ajakirjades või väiksemates väljaannetes katkenditena. Eesti raamatupoodides ja raamatukogudes kohtab praegu valdavalt ingliskeelseid köiteid, kuid tõlgete nappus ei ole fännide huvi vähendanud. Vastupidi – huvilised otsivad lugemist mujalt ja kogukonnad jagavad soovitusi, milliseid sarju tasub proovida. See vihjab, et Eestis on olemas pinnas, kus mangatõlked võiksid laiemalt kanda kinnitada.