Soojad ilmad on erinevatesse supelrandadesse ja peesitusväljadele toonud aina enam päikesesõpru. Pikk ja lõõmav rannapäev kutsub end vette jahutama, mis ei pruugi mõningatel juhtudel olla aga arukas. Apteeker selgitab, milline näeb välja kehale mitte liigselt koormav rannapäev ja millist eeltööd teha supelkoha osas.
„Kuigi rannas veedetud päev tundub olevat ideaalne viis lõõgastumiseks ja puhkamiseks, kaasneb sellega mitmeid terviseriske, mida inimesed sageli alahindavad,“ räägib Rapla Prisma Benu apteegi farmatseut Karoli Uusküla.
Iga veekogu pole ujumiseks
Ebasobivas kohas ujumine võib esile kutsuda nahaärritusi, kõhuhädasid või muid veega seotud terviseprobleeme. Seetõttu on enne uude kohta ujuma minekut oluline teha ka eeltööd.
Terviseamet kontrollib veekvaliteeti terve ametliku suplushooaja (1. mai-31. august) vältel. Kontrolli teostatakse kõigis avalikes ning ka mõningates mitteametlikes supluskohtades. „Supluskohtades kontrollitakse sooleenterokokkide ja patogeensete kolibakterite esinemise hulka,“ sõnab farmatseut, lisades, et tuntuim kolibakteri tekitatav infektsioon on uroinfektsioon. Supluskohtade veekvaliteediga on võimalik tutvuda terviseameti andmebaasis.
Tähtis on jälgida ka sinivetikate levikut, mida võib esineda enim juulis või augustis. „Sinivetikatega kokkupuutel tekib suurim oht tervisele vee allaneelamisel,“ toonitab Uusküla. Kuigi sinivetikate toodetud toksiinid ei imendu läbi terve naha, võivad nad tundlikumatel inimestel põhjustada nahalöövet, silmade ärritust või nohusarnaseid nähte. Tõsised mürgistused on täiskasvanutel haruldased.
Nagu ka päikese ohutu nautimine eeldab teadlikkust, kehtib sama ka veemõnude kohta. „Kehv veekvaliteet võib suurendada erinevate infektsioonide riski. Kõige sagedasemad on põiepõletik, kõrvapõletik ja nahalööbed,“ sedastab farmatseut Uusküla. „Risk haigestuda põiepõletikku suureneb, kui istutakse pärast ujumist märgades ujumisriietes või külmal pinnal. Kuna ujumisjärgselt tekib märgade pükste sees kubemepiirkonnas niiske ja soe mikrokeskkond, tekib ideaalne keskkond erinevate bakterite paljunemiseks. Kui need bakterid satuvad kusiti piirkonda, võib tekkida infektsioon,” selgitab farmatseut, miks ei ole märgasid ujumisriideid arukas kaua seljas kanda.
„Põiepõletiku korral on apteegis saadaval põieteed, mis suurendavad uriini eritumist ja leevendavad ebamugavaid sümptomeid. Abiks on ka jõhvikaekstrakti ja D-mannoosi sisaldavad preparaadid, mis takistavad kolibakterite kinnitumist põie seinale,“ toob apteeker välja võimalikke lahendusi. „Väliskuulmekäigu probleemide vältimiseks on võimalik apteegist soetada endale silikoonist kõrvatropid.“
Ujumisjärgse nahalööbe korral on arukas pöörduda apteeki, kus apteekriga konsulteerides on võimalik jõuda sobiva lahenduseni.
„Universaalse mõjuga on löövete korral sobiv abivahend mõni dekspantenooli sisaldav kreem, mis muutub nahas pantoteenhappeks. Pantoteenhape ehk B5-vitamiin ravib ja parandab nahakahjustusi,“ selgitab farmatseut, lisades, et sügelust ja turset aitavad vähendada ka erinevad antihistamiinikumi sisaldavad geelid.
Ilusat ilma tuleb nautida mõistlikult
Üürikeste suveilmade tõttu võib tekkida soov võtta kaunist päevast viimast, mistõttu viibitakse rannas hommikust õhtuni. Farmatseut Uusküla sõnul võib aga liiga pika rannapäeva hilisem tervisekahju varjutada meelerahu, mida üks kosutav rannailm võib pakkuda.
„Enamike inimeste jaoks on kahe- kuni neljatunnine rannapäev piisav, et päevitada, ujuda ja puhata,“ tutvustab farmatseut. „Kui aga on kange tahtmine veeta rannas terve päev, tasub kindlasti teha regulaarseid pause, varjudes aeg-ajalt näiteks mõnda siseruumi. Kindlasti ei tohi unustada vee joomist, peakatte kandmist ning päikesekaitsekihi uuendamist iga kahe tunni järel,“ õpetab Uusküla. Ta lisab, et kuna päike on kõige intensiivsem kella 11 ja 15 vahel, on lastega soovitatav viibida rannas enne kella 11 või alles kella neljast õhtupoolikul, mil päike on leebem ja ohutum.
Uusküla toob lõpetuseks välja veel ühe olulise asjaolu: nimelt, tihtipeale ei tarbi inimesed rannapäeval piisavalt vedelikke, mis on kehale väga koormav. „Palav rannailm põhjustab tugevat higistamist, kuid sageli ei jooda piisavalt vett, et kaotatud vedelik kehas taastada,“ nendib Uusküla. „Eriti ohtlik on ebapiisav või üldse mitte vee tarbimine väikelastele ja eakamatele. Kuumarabanduse oht suureneb, kui vedelikukadu ei kompenseerita või kui rannas tarvitatakse alkoholi,“ lõpetab ta.
