Raamatuaasta puhul kutsuvad Lugemine on lahe kogukonna algataja Monika Kuzmina ja kirjastaja Dea Oidekivi jagama teoseid, mis pajatavad müstikast ja surmalähedastest kogemustest, looduse olulisusest ja naiseks olemise kunstist. Need soovitused näitavad, kuidas heade raamatute toel leida julgus oma elu muutmiseks, mõelda läbi koduloomadega seotud kohustused ja leida rõõmu väikestest asjadest!
J.R.R. Tolkien – „Kääbik ehk Sinna ja tagasi”
Lugu väikese kääbiku isanda Bilbo Bagginsi suurtest seiklustest, mille raskustest ja ohtudest ta auga välja tuleb ja mille käigus kodustest mugavustest hoopis tähtsamaid asju, nagu näiteks vaprust, abivalmidust ja suuremeelsust, hindama õpib.
Biotehnoloog ja bookstragrammer Mariann Vendelin soovitab: „Kes meist ei oleks kuulnud midagi Bilbo Bagginsist ja võlurist ning päkapikkudest, kes ta seiklema viivad. Mulle meeldib selle raamatu juures iga detail ja kõige rohkem see, et siin ei ole tegelaseks mingi mees, kes lohe tapab või päkapikud, kes varandust otsivad. Vaid just kääbik, kes kardab minna kodust ära ilma taskurätita, aga satub suurtesse seiklustesse, leiab vapruse ja lõpuks trikitab lohet.”
Karl Käsnapuu – „Surmalähedased kogemused. Mis saab elust pärast surma?”
Karl Käsnapuu on tanatoloog ehk surmauurija, keda isiklik surmaga silmitsi seismise kogemus Indias dalai-laama kodulinnas pani küsima, millele me inimestena saame toetuda, kui tuleb otsa vaadata iseenda surmale? Keerulisele küsimusele vastuse otsimine viis ta Lõuna-Mehhikosse ja sealt Tartu ülikooli, kus ta omandas teoloogia ja religiooniuuringute kraadid. Lisaks täiendas ta end Utrechti ülikoolis bioeetika ja analüütilise sotsioloogia alal. Hollandi teaduspõhine ühiskond koos pikaajalise eutanaasiapraktikaga pakkus surma suhtumiseks omakorda uusi vaateid. Autori teaduslik huvi on hõlmanud surmakultuuri, surmahirmu ning surmalähedasi kogemusi. See raamat tutvustabki surmalähedaste kogemuste olemust, esitledes seejuures rohkem kui 30 Eesti inimese kogemusloo.
Autori teaduslik huvi on hõlmanud surmakultuuri, surmahirmu ning surmalähedasi kogemusi. See raamat tutvustabki surmalähedaste kogemuste olemust, esitledes seejuures rohkem kui 30 Eesti inimese kogemusloo.
Heli-, valgus- ja lavatehnik Joosep Tormis soovitab: „Selles raamatus on mitmeid erinevaid inimeste lugusid sellest, kui nad on mingitel põhjustel olnud kliinilises surmas, käinud erinevates kohtades ja näinud erinevaid asju, kogenud kõikvõimalikku. Ma soovitan seda sellepärast, et surm on selline asi, mille peale mõtlevad kõik inimesed, see tuleb meil kõigil. Sealt võib mõni inimene saada lohutust, mõnele on lihtsalt põnev, vähemalt mulle oli.”
Eva Roos – „Ema võtab kassi”
Prooton on pere esimene kass ja nemad on kassipoja esimesed inimesed, mistõttu on mõlemal poolel ees rida üllatusi, ootamatusi ning jaburaid olukordi, mille ainus ravi on veel üks portsjon absurdi. Maha ei salata lemmiku pidamisel tekkinud kõikvõimalikke probleeme, et oleks lihtsam mõista, miks vanemad nii sageli kodulooma võtmise vastu on ja kui suur vastutus koduloomaga kaasneb. Huumoriga koonerdamata pistetakse rinda tõeliselt keerukate küsimustega, nagu: milline on parim kassiliiv, kassitoit, mänguasi, ronimispuu ja pesa?
Huumoriga koonerdamata pistetakse rinda tõeliselt keerukate küsimustega, nagu: milline on parim kassiliiv, kassitoit, mänguasi, ronimispuu ja pesa?
Südalinna raamatukogu lastetöö peaspetsialist Merle Tanilsoo soovitab: „See on nii lahe raamat, sellepärast, et olgem ausad, mina kasse ei armasta. Ja mu tütar on väga ammu tahtnud kassi. Kui ta leidis selle raamatu, ta ütles, et loe mulle palun ja äkki siis sa võtad. Sellest raamatust saab teada kõiki neid valu- ja ägedaid kohti, kuidas see kassivõtmine siis käib. Sellepärast, et see ema ka ei olnud eriti vaimustuses kassidest, ta arvas, et on koerainimene. Aga tegelikult tuli välja, et kui ikkagi kass võtta, mida see endaga kaasa toob? Kui palju tegemist on kui varjupaigast loom võtta? See ei ole nii lihtne, sest see vajupaigatädi küsib ka, et, kas te ikka olete valmis, sest see on vastutus. Ja ema teab, et lapsed võib-olla nii väga ei hoolitse kassi eest peale selle, et nad temaga mängivad. Selles raamatus on palju humoorikaid võtteid ja nalju. Ma tõesti pean kordama, et ma ei armasta kasse, aga see raamat pani mind iga natukese aja tagant naerma. Ja, olgem ausad, natuke ma lõpus isegi mõtlesin, et võib-olla tasub võtta ka endale kass.”
Lucy Jones – „Paradiisi kaotades. Miks meie meeled vajavad loodust”
Ajakirjaniku ja kirjaniku Lucy Jonesi teos tegeleb betooni ja asfaldi alla mattuvas maailmas aina aktuaalsemaks muutuva küsimusega: kas inimene tuleb toime, kui tema side loodusega katkeb? Raamatus käsitletakse vaimse ja kehalise tervise seoseid, looduse rolli väsimuse ennetamisel ja sellest taastumisel, laste kasvatamist ja õues veedetud aja tähtsust, metsakümblust ja loodusteraapiat, linnaloodust, kliimaärevust, seemnepanku ja palju muud. Lucy Jones on kohtunud maailma eri paikade uurijate ja praktikutega, tutvunud nende vaatenurkadega ning koondanud need ühte raamatusse. Teaduslikke uuringuid ilmestavad katsed ja nende haaravad tulemused.
Raamatus käsitletakse vaimse ja kehalise tervise seoseid, looduse rolli väsimuse ennetamisel ja sellest taastumisel, laste kasvatamist ja õues veedetud aja tähtsust, metsakümblust ja loodusteraapiat, linnaloodust, kliimaärevust, seemnepanku ja palju muud.
Koolitaja ja raamatusõber Inga Raud soovitab: „Kui sa arvad, et looduses viibimine on lihtsalt üks tore viis aega veeta, siis lugedes seda raamatut, lükatakse sinu tõekspidamised ümber. Mind pani see raamat mõtlema sellele, et me otsime nii palju rahu- ja puhkehetki just loodusest, aga igapäevaselt aitame kaasa selle hävitamisele. See raamat on kirjutatud hästi ausalt, tõenduspõhiselt ja sisse on pikitud ka raamatu autori kogemuslugu. Soovitan seda raamatut lugeda absoluutselt kõigil, aga eriti neil, kes vähegi hoolivad iseenda ja teiste heaolust, vaimsest tervisest ja loomulikult sellest, et meie planeet kestaks.”
Kristiina Ehin – „Südametammide taga”
Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? “Südametammide taga” on autobiograafiline tragikomöödia naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui lihtne tundub olla mees.
Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega?
Küpse naise heaolu teejuht, koolitaja ja naiste heaolufestivali peakorraldaja Terri Mang soovitab: „Mina soovitan kõikidel eestlastel, eriti eesti naistel lugeda raamatut „Südametammide taga”. See on väga autentne kirjeldus sellest, kuidas naisel tuleb laveerida miljoni elurolli vahel ja see humoorikas väljendusviis, kuidas Kristiina Ehin seda esitab, on lihtsalt imetlusväärne!”
Paulo Coelho – „Alkeemik”
Brasiilia kirjaniku Paulo Coelho kuulsaim romaan „Alkeemik” on sümbolistlik muinasjutt sellest, kuidas kuulata oma südame häält. Hämmastavalt lihtsa ja elutarga jutustuse peategelaseks on Andaluusia karjuspoiss Santiago, kes rändab kodumaalt Hispaaniast kaugele Egiptuse kõrbesse, et leida üles imeline aare, mida ta unes nägi. Teel kohtub ta mustlasnaisega, mehega, kes nimetab ennast kuningaks, kristallikaupmehega ja oma õpetaja alkeemikuga. Igaüks aitab karjust tema teel edasi, ent keegi peale alkeemiku ei tea, millist aaret Santiago otsima peaks ja kas tal see ka leida õnnestub. Teekond, mis sai ette võetud selleks, et üles leida varandus, kujuneb hoopis eneseleidmise retkeks, mille käigus Santiago avastab iseendas peidus olevad rikkused.
Brasiilia kirjaniku Paulo Coelho kuulsaim romaan „Alkeemik” on sümbolistlik muinasjutt sellest, kuidas kuulata oma südame häält.
Ehitusmehhaanik Kaido Nõmmküla soovitab: „Inimesed tihtipeale arvavad, et raha ja rikkus on kõige paremad, aga tegelikult tuleb osata näha suurtes asjades väikeseid asju, mis panevad silma särama. Kõige tähtsamad on ikkagi sinu eneserahu ja -usk, et sa iseennast tunneksid kõige paremini. Ja ei tasu kunagi unistusi maha matta. Need on hinge peegel, mille kaudu saad liikuda oma saavutusteni.”
Chip ja Dan Heath – „Hetkede jõud. Miks mõnel kogemusel on ebatavaliselt suur mõju”
Meil kõigil on elus määravaid hetki ja tähendusrikkaid kogemusi ning me hindame ka oma elu just mälestustes püsivate erakordsete hetkede järgi. Paljud usuvad, et need hetked on saatuse, õnne või mõne kõrgema jõu sekkumise tulemus. Raamatu autorid, vennad Chip ja Dan Heath aga teavad, et igaüks on võimeline looma õnnestavaid kogemusi, olukordi ja hetki, mis kas juhivad meid täiesti uude suunda, mõjutavad näiteks karjääriredelil liikumist või rikastavad suhteid teiste inimestega. „Hetkede jõud“ on täis veenvaid lugusid ja näiteid, mis kõrvuti teaduslike avastustega aitavad sul vaadata ratsionaalsest mõistusest kaugemale, et leida inimkäitumise ja veendumuste innustajaid. Seda mõistes suudad muuta elu tähendusrikkamaks, meeldejäävamaks ja nauditavamaks ning rikastada oma lähedaste, kolleegide või klientide päeva meeldejäävate emotsioonidega, mis pealekauba võivad sulle ja sinu ärile kasu tuua.
Meil kõigil on elus määravaid hetki ja tähendusrikkaid kogemusi ning me hindame ka oma elu just mälestustes püsivate erakordsete hetkede järgi.
GoodNewsi fotopäevade juht Liina Kumm soovitab: „See raamat räägib sellistest väikestest, kuid tähtsatest asjadest elus. Kui näiteks kedagi üllatada või luua inimestele pisikeste asjade näol võrratuid ja positiivseid emotsioone. Nad on öelnud nii: “Elu ei mõõdeta mitte hingetõmmete arvu, vaid hetkede järgi, mis võtavad hingetuks”. See raamat tuletas mulle meelde, et tegelikult loevad elus pisikesed asjad. Ja kui need pakuvad inimestele ja nende lähedastele ja sõpradele rõõmu, siis miks mitte neid teha. Mulle endale meeldib ka aeg-ajalt üllatusi teha, just lihtsaid asju, jätta kirjakesi või väikseid pisikesi üllatusi, mitte ainult sünnipäevadel. Siis see ongi elus kõige tähtsam, pisikesed asjad siin elus loevad!”
