Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani allkirjastasid koostöömemorandumi, mille eesmärk on parandada riikide valmisolekut suurteks kriisideks ja sõjalise ohu korral ning koordineerida piiriülest liikumist ja evakuatsiooni. Memorandum laiendab varasemat Balti riikide koostööd kogu Läänemere ja Põhjamaade piirkonnale ning loob ühise raamistiku kiireks ja koordineeritud tegutsemiseks kriisiolukordades. Kohtumistel Stockholmis arutati edasisi samme elanikkonnakaitse ja piiriülese koostöö tugevdamiseks, rõhutades tsiviil- ja sõjalise planeerimise tähtsust ning riikide omavahelist sõltuvust julgeoleku tagamisel.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani allkirjastasid koostöömemorandumi, mille eesmärk on parandada riikide valmisolekut suurteks kriisideks ja sõjalise ohu korral ning kavandada ühiselt, kuidas piiride ülest toimuvat liikumist ja evakuatsiooni vajaduse korral korraldada.
Siseminister Igor Taro sõnul lähtub kokkulepe arusaamast, et tänapäeva kriisid ei peatu riigipiiridel. „Kriisid ja ohud levivad kiiresti ning nende mõju ei püsi riigi piirides. Seepärast on piiriülene koostöö elanikkonnakaitses vältimatu. See memorandum annab riikidele ühise raamistiku, mis võimaldab kriisiolukorras tegutseda kiiresti ja koordineeritult, kaitstes inimesi ning hoides samal ajal riikide toimimisvõimekust,“ ütles Taro.
Memorandum annab riikidele ühise raamistiku, mis võimaldab kriisiolukorras tegutseda kiiresti ja koordineeritult, kaitstes inimesi ning hoides samal ajal riikide toimimisvõimekust.
Tema sõnul on kokkuleppe keskmes valmisolek olukordadeks, kus inimesed võivad kriisi tõttu hakata iseeneslikult üle riigipiiride liikuma. „Eesti ei planeeri oma elanike evakueerimist teistesse riikidesse. Samas peame realistlikuks, et kriisi korral võivad inimesed liikuda üle piiride omal algatusel. Meie ülesanne on olla selleks valmis – teha koostööd naaberriikidega, vahetada operatiivselt infot ja tagada, et selline liikumine oleks võimalikult turvaline ja hallatav,“ rõhutas siseminister.
Kui Balti kokkulepe keskendub eelkõige kolme riigi omavahelisele koostööle ja infovahetusele, siis uus memorandum laiendab koostööd kogu Läänemere ja Põhjamaade piirkonda.
Eesti jaoks on allkirjastatav memorandum oluline täiendus Balti riikide vahelisele elanikkonnakaitse koostööle, mille Eesti, Läti ja Leedu sõlmisid 2025. aasta juunis. Kui Balti kokkulepe keskendub eelkõige kolme riigi omavahelisele koostööle ja infovahetusele, siis uus memorandum laiendab koostööd kogu Läänemere ja Põhjamaade piirkonda.
3.-4. märtsil toimus Stockholmis kõrgetasemelisel kohtumine, kus Läänemere riikide esindajad arutasid allkirjastatud koostöömemorandumi edasisi samme keskendudes elanikkonnakaitsele ja piiriülesele koostööle kriisiolukordades. Rootsi ja Soome initsiatiivil toimunud kohtumisel osales ka siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim, kes tutvustas mullu juunis kolme Balti riigi vahel allkirjastatud koostöömemorandumi raames seni tehtud tegevusi.
Ühtsed põhimõtted ja toimivad piiriülesed lahendused annavad kindluse, et suudame kriisi korral tegutseda kiiresti, läbimõeldult ja inimeste vajadusi arvestades.
„Viimaste aastate sündmused ja julgeolekuolukord Euroopas on näidanud, et ükski riik ei tule suurte kriisidega toime üksi. Seetõttu on oluline, et teeksime koostööd ja koordineeriksime oma tegevusi kogu Läänemere piirkonnas ühtselt. See aitab meil tagada elanike turvalisuse ka kõige keerulisemates olukordades. Ühtsed põhimõtted ja toimivad piiriülesed lahendused annavad kindluse, et suudame kriisi korral tegutseda kiiresti, läbimõeldult ja inimeste vajadusi arvestades,“ ütles Tuuli Räim.
Ta lisas, et Balti riigid kasutavad juba praegu ühist platvormi ulatusliku evakuatsiooni ja piiriülese liikumise planeerimisel ning osalevad ka üksteise kriisiõppustel. Asekantsleri sõnul on väga oluline ka tsiviil- ja sõjalise poole ühine planeerimine, mida Eestis on viimastel aastatel märkimisväärselt tugevdatud. „Sellist planeerimist ja koostööd on vaja laiendada kogu Läänemere piirkonda, sest oleme NATO liikmed ja naabrid, kes on oma julgeolekus teineteisest sõltuvad. Hiljuti allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumid väljendavad meie soovi süvendada koostööd piirkonnas ja tugevdada ühist valmisolekut,“ rõhutas Tuuli Räim.
Stockholmi kohtumine on osa laiemast koostööst, mille eesmärk on tugevdada Läänemere piirkonna riikide valmisolekut ja tagada elanike kaitse ka keerulistes julgeolekuolukordades.
