Ekslikult võib olla jäänud mulje, et maale kodu ehitamiseks pangad abikätt ulatada ei taha. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova lükkab selle ümber ja selgitab, millega tuleb arvestada, kui on soov rajada kodu väljapoole suuremaid linnu ja milliseid rahastuvõimalusi tasub kasutada.
Maale kodu rajamine on paljude jaoks suur unistus, kuid tähendab ka mitmete väljakutsete ületamist, mis algavad enamasti sobiva krundi leidmisega.
„Enne valiku langetamist tuleks teha selgeks, kas kinnistul on olemas vajalikud liitumised nagu elekter, sideühendused, vesi ja kanalisatsioon jne. Kui need on puudu, siis tuleb mõelda läbi, kuidas need rajada ja milliste kuludega arvestada. Väljaspool asulaid võib see tähendada oma kaevu puurimist, reoveekollektori paigaldamist ning elektriliinide vedamist. Samuti tuleb läbi mõelda, milliseid lube peab maja ehitamiseks hankima ja kas kinnistule on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ehitusõigus,“ sõnab Ossipova. Nii tasub kodu rajamist hakata planeerima võimalikult varakult, kui soov on järgmisel suvel ehitusega algust teha.
Lisaks tähendab uue maja ehitamine või vana maja renoveerimine täpse eelarve paika panemist. Kuna kulud kipuvad enamasti oodatust suuremaks minema, tasub Ossipova sõnul eelarvele alati 10–20% puhvrit juurde lisada.
Maale kodu rajamisel aitavad nii EIS kui MES
Kodu rajamise väljaspoole suuremaid linnu muudab sageli keeruliseks tõsiasi, et kinnisvara turuväärtus võrreldes tõmbekeskustega on seal reeglina madalam, kuid ehituse hind sisuliselt sama või isegi kõrgem, sest arvestada tuleb ka näiteks täiendavate transpordikuludega.
See on tekitanud nn turutõrke. Pangad ei saa pakkuda nii suurt laenu kui ehituseks tegelikult vaja oleks, sest raha välja andes tuleb arvestada tagatise turuväärtuse, mitte ehitusmaksumusega.
Seetõttu toetab riik maapiirkondadesse kodu loomist läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse ehk MESi kaaslaenu, mis aitab katta omafinantseeringu nõuet. Kaaslaen saab olla kuni 50% kogu kodulaenuks vajaminevast summast.
Lisaks toetab maapiirkondadesse kodu soetamist SA EIS, mis on välja töötanud eraldi maapiirkonna eluasemelaenu käenduse. Selle eeliseks on asjaolu, et laenusumma võib olla suurem kui vara väärtus, kuna kinnisvara ei pea pangale tagatiseks andma – EIS käendab pangale laenu ise. Peagi on muutumas ka EIS-i käenduse tingimused, millega lisanduvad uued kvalifitseeruvad piirkonnad ning suureneb käenduse summa. „Seni oleme saanud EIS-i käendusega anda laenu kuni 100 000 eurot. See summa on sageli liiga väike, kuna tavaliselt vajab ostetav maja vahendeid ka renoveerimiseks. Nüüd tõuseb käenduse summa 150 000 euroni,“ sõnab ta.
Tänavu 12. juulil jõustunud valitsuse määrus laiendas EIS-i käendusega kaetud piirkondi, nii lisandusid nimekirja Kuressaare, Haapsalu, Rakvere, Viljandi ja Rapla linn. EISi käendust maapiirkondades võimaldab hetkel ainult Coop Pank.
Juba praegu on EIS-i maapiirkonna käendus muutumas üha populaarsemaks. „Näiteks tänavu on Coop Pank sõlminud poole aastaga sama palju lepinguid kui terve eelmise aastaga kokku,“ toob Ossipova välja.
Välja on joonistunud ka trend, kus EIS-i maapiirkonna käendust kasutatakse enamasti maja ostuks ning MES-i kaaslaenuga kodulaenu võetakse nii ehituseks kui ka kapitaalseks renoveerimiseks.
Kas ise ehitada või kasutada spetsialistide abi?
Laenu väljamaksed toimuvad ehitusetappide kaupa. See tähendab, et iga järgmise väljamakse saamiseks peab tõendama läbi piltide, ehitusaktide ja omanikujärelevalve kinnituse, kuidas eelmisi summasid on kasutatud. Panka võib maja rajamise protsessi kaasata nii enne ehituse algust kui ka poole ehituse pealt.
„Kui maja ehitatakse päris nullist, siis soovime koos laenusaajaga planeerida finantseerimise etappe. Siis me teame, kui suurt rahastust ja millises ehituse etapis laenusaaja vajab ja saame veenduda, et enam-vähem igas ajahetkes oleks panga antud laen tagatud,“ räägib Ossipova.
Mida kaugemale on maja ehitus laenu võtmise ajaks jõudnud, seda lihtsamalt käib kogu laenu võtmise protsess. „Kui kaks kolmandikku on tehtud ehk seinad püsti ja katus peal ning valdavalt vaja teha siseviimistlusega seotud töid, siis on hoone turuväärtus tunduvalt kõrgem ja pangal laenu ka riskivabam anda,“ lisab ta.
Varakult tuleks aga läbi mõelda, kas ehitada maja ise või kasutada selleks professionaalide abi. Kui maja ehitab professionaalne ettevõte, siis piisab panga jaoks enamasti omaniku enda järelvalvest. Kui ehitatakse omade jõudude ja teadmistega, siis tuleb kogu projektile omanikujärelvalvet teha kutselisel spetsialistil, kuna pank peab veenduma, et projekt jõuaks kindlalt lõpule ning vastaks ehitusnõuetele.
Kui mõte maale maja ehitamisest on juba tekkinud, siis soovitab Ossipova minna panka ideedest rääkima. „Laenuhalduri juures saab selgeks, kui palju on võimalik laenu saada, missuguseid käendusi ja lisatagatisi on võimalik kasutada ja mille peale tuleks veel maja ehitades mõelda,“ lisab ta.
