Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta kinnitas kolme miljoni euro suuruse toetusmeetme, mis on suunatud uute küberturvalisuse seaduse nõuetele alluvatele ettevõtetele nende küberkaitsetaseme tõstmiseks. Küberturvalisuse seaduse kohaldamisala on laienenud, hõlmates nüüd ka näiteks pilvandmetöötluse teenuse pakkujaid, sideettevõtteid ja toidu hulgimüüjaid, kellel on kolm aastat aega nõuetele vastavusse viimiseks. Toetus katab kuni poole projekti abikõlblikest kuludest ning seda saab kasutada küberturbe taseme hindamiseks, arendamiseks ja auditeerimiseks. Taotlusi hakkab menetlema Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning toetust saab taotleda kuni eelarve ammendumiseni.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta kinnitas määruse, millega luuakse kolme miljoni euro suurune toetusmeede uutele küberturvalisuse seaduse nõuetega hõlmatud ettevõtetele nende küberkaitsetaseme tõstmiseks.
Käesoleva aasta esimesel jaanuaril jõustunud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu küberturvalisuse direktiiv, mis laiendas kõrgema taseme kübernõuetele allutatud ettevõtete ringi.
Foto: Magnific
Kui varasemalt pidi küberturvalisuse seaduse nõudeid järgima mitu tuhat organisatsiooni, siis uue regulatsiooniga laienes küberturvalisuse seaduse kohaldamisala mitmesse seni hõlmamata tegevusvaldkonda, mille tulemusel lisandus seaduse subjektide hulka sadu uusi asutusi ja ettevõtteid.
Nende seas on näiteks pilvandmetöötluse ja andmekeskuse teenuse osutajad, elutähtsat teenust mitteosutavad sideettevõtjad, postiteenuse pakkujad ning toidu hulgimüügi ja tööstusliku tootmisega tegelevad ettevõtted.
Foto: Magnific
Neile ettevõtetele on ette nähtud kolmeaastane üleminekuaeg, mille jooksul tuleb viia oma tegevus kooskõlla seaduse põhinõuetega. Selleks, et aidata uutel kohustatud isikutel saavutada küberturbe kõrgem tase ning vähendada seaduse nõuete täitmisega seotud kulutusi, on Justiits- ja Digiministeerium töötanud välja uue toetusmeetme, mille suuruseks on kolm miljonit eurot.
Toetus võimaldab ettevõtetel kaasrahastada küberturvalisuse taseme hindamist, arendamist ja auditeid.
Toetus võimaldab ettevõtetel kaasrahastada küberturvalisuse taseme hindamist, arendamist ja auditeid. Toetust antakse kolmeks peamiseks tegevuseks: küberturbe taseme tõstmise teekaardi koostamine, teekaardijärgse arendustegevuse elluviimine ning arendustegevuse auditeerimine.
Foto: Magnific
Eesmärgiks on pakkuda tuge õigel ajal, vähendades ettevõtete finantskoormust ning tehes turvalisuse parandamise jõukohaseks ka nendele, kellel puudub selleks varasem piisav kompetents või suur rahaline võimekus.
Toetuse saamise esimeseks sammuks on reeglina küberturbe taseme tõstmise teekaardi koostamine, milleks antakse toetust viis tuhat eurot projekti kohta. Teekaart on ettevõtja hetkeseisust lähtuvate tegevuste kava, milles esitatakse turvalisuse puudused ning tehniliste, füüsiliste ja organisatoorsete kaitsemeetmete parandamise ettepanekud.
Toetuse saamise esimeseks sammuks on reeglina küberturbe taseme tõstmise teekaardi koostamine.
Teekaardijärgsete arendustegevuste elluviimiseks on võimalik taotleda toetust summas kümme tuhat kuni sada tuhat eurot projekti kohta, kusjuures arendustegevuste auditeerimiseks on ette nähtud toetus kuni kakskümmend tuhat eurot.
Mõlema tegevuse puhul on toetuse maksimaalne osakaal viiskümmend protsenti projekti abikõlblikest kuludest, mis tähendab, et ettevõte peab ülejäänud poole katma omafinantseeringuga.
Määruse seletuskiri toob samas selgelt välja ka need kulud, mis ei ole abikõlblikud ja mida riigi toetuse arvelt katta ei saa. Abikõlbmatute kulude nimekirjas on: laenu- ja liisinguintressid, rahatrahvid, vaide- ja kohtumenetluse kulud, vara amortisatsioon ning organisatsiooni üldised juhtimiskulud.
Taotluste vastuvõtmise, menetlemise ja aruandluse kontrolliga tegeleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Taotlusi hakatakse hiljemalt kuu aja pärast vastu võtma jooksvalt kuni meetme eelarve ammendumiseni ning kogu infovahetus sihtasutuse ja taotleja vahel saab toimuma riikliku e-toetuse keskkonna kaudu.
