Harrastuskokk ja MasterChef 2023 võitja Ivari Voki jaoks ei ole ükski grillimine täiuslik ilma kergelt krõmpsuvate, maitseküllaste ja grillresti-triibuliste köögiviljadeta. Hästi valmistatud köögiviljad pakuvad sama palju − või isegi rohkem − elamust kui klassikaline liha. Tuleb vaid teada, kuidas neid õigesti grillida.

Ivar Vok

Uuringud näitavad, et Eesti inimeste toidulaual võiks olla rohkem köögivilju − soovituslikult vähemalt 400 grammi päevas. Mis võiks olla köögiviljasemaks menüüks parem aeg kui suvi, mil käes on grillihooaeg ning turgudel ja peenardel laiutab värviline aiasaak?

„Hästi grillitud köögiviljad ei ole sugugi pelgalt lisand – need võivad oma maitsekuse ja tekstuuriga üllatada ka kõige veendunumaid lihasõpru. Köögiviljade grillimine on lihtne, kiire ja tänuväärne viis, kuidas omas suvisesse menüüsse rohkem värvi ja elamust tuua,“ kinnitab meisterkokk.

Hästi grillitud köögiviljad ei ole sugugi pelgalt lisand – need võivad oma maitsekuse ja tekstuuriga üllatada ka kõige veendunumaid lihasõpru.

Selleks, et saaksid järgmisel grilliõhtul tõeliselt maitsvaid köögivilju valmistada, jagab Vokk oma lemmikretsepte koos praktiliste nippidega.

Grillkapsas

Ivari sõnul ei möödu nende peres peaaegu ükski grillimine ilma kapsata. Eriti armastatud on magusa maitsega varajane värske kapsas. Enne grillimist tuleb väike peakapsas lõigata neljaks sektoriks, lisada oliiviõli või mõnd teist meelepärast õli, veidike soola ja pipart ning lasta 20–30 minutit maitsestuda. Seejärel aseta kapsasektorid grillile lõikepinnaga ülespoole – kuumus mõjub põhiliselt alumisele kihile ja isegi kui see kergelt söestub, saab selle hiljem eemaldada ning ülejäänu on suurepäraselt söödav.

Foto: Shutterstock

Meisterkokk soovitab kapsast grillida kaane all. Kaane puudumisel sobib ka tagurpidi keeratud plekk-kauss. Kokku küpseb kapsas grillil paarkümmend minutit. Lõpus keeruta ka kapsasektori ülejäänud külgi 20 sekundiks grilli peal, et neile tekiks värv.

Grillimiseks sobib lisaks peakapsale ka koonuskapsas või mini Rooma salat, mis on tavalisest Rooma salatist tihkem, hoiab hästi vormi ega lagune kuumutamisel laiali.

Kes soovib klassikalisele soola, pipra ja õli kombinatsioonile vaheldust, võib kapsale mõnusa nüansi anda aasiapärase kastmega, kuhu kuulub soja, tšilli või karripasta. Kaste tuleks köögiviljale peale pintseldada või piserdada.

Porgand, juurseller, lillkapsas

Ivari meelest sobivad grillimiseks praktiliselt kõik köögiviljad. Kõvemaid vilju – näiteks porgandit, juursellerit ja lillkapsast – soovitab ta enne grillimist keevas ja õrnalt soolases vees blanšeerida. Kindlasti peavad aiasaadused jääma krõmpsud!

Juurselleri puhul toob küpsetamine esile juurvilja magusa maitse ja seda grillib Ivari ketasteks lõigatuna. Lillkapsa lõikab ta neljaks või kuueks sektoriks ning porgandi puhul jälgib, et tükkide suurus oleks parasjagu selline, et köögivili grillresti vahelt läbi ei lipsaks.

Pärast keetmist tuleks köögiviljad kuivaks tupsutada, õliga pintseldada ja grillil triibuliseks küpsetada. Nii jäävad juurikad väga mõnusad – kergelt krõmpsud, oma iseloomulik maitse alles, aga grilliefekt juures.

Lisamaitset võib enne grillimist anda vürtsidega – näiteks näpuotsatäie karri või ingveripulbriga. Köögiviljad klapivad harrastuskoka sõnul imehästi ka isevalmistatud dipikastmega. Selleks tuleb võtta Kreeka jogurtit, veidi sidrunimahla, õli ja oreganot või münti ning mõnus kaste ongi valmis.

Ideaalselt sobivad grillitud köögiviljad ka salatikomponendiks. Vajadusel viiluta need väiksemaks, sega kokku kas värskete salatilehtede või sibulaga ning maitsesta õli-soola-pipraga või hoopis vinegrettkastmega.

Foto: Shutterstock

Suvikõrvits ja tomat

Kui grillida suvikõrvitsat või baklažaani koos tomati ja feta juustuga, valmib kerge suveroog, mis ei vajagi liha kõrvale. Lõika köögiviljast umbes 2 cm paksused viilud, maitsesta soola, pipra ja vähese õliga ning aseta grillile. Lõika tükkideks tomat ja juust, sega ning lisa koos ürtidega suvikõrvitsa- või baklažaaniviiludele. Rooga võib valmistada kas otse grillrestil või fooliumalusel. Kõrvale sobib sama jogurtikaste, mida Ivari soovitab ka dippimiseks.

Grilli kõrvale – kurgist-tomatist arbuusisalatini

Vokkide pere klassikaline suvesalat koosneb lihtsalt tomatist ja kurgist ning punasest või šalottsibulast, mis maitsestatakse soola ja pipraga. Õli ei olegi vaja lisada, sest suvised küpsed viljad annavad ise piisavalt vedelikku.

Punasest kapsast ja porgandist saab teha grillroa kõrvale Coleslaw salati. Kui traditsiooniliselt kasutatakse kastmena majoneesi, siis Ivari eelistab poole majoneesikogusest asendada Kreeka jogurtiga – tulemus on kergem ja maitse ehk mõnusamgi.

Salatitesse toovad vaheldust ka värsked ürdid: basiilik, petersell, oregano või münt – aga mitte kõike korraga.

Salatitesse toovad vaheldust ka värsked ürdid: basiilik, petersell, oregano või münt – aga mitte kõike korraga.

Suvehitiks on Ivari peres saanud ka arbuusi-mündi-juustusalat. Arbuus ja lambapiimajuust (näiteks Bulgaaria või feta juust) lõigatakse tükkideks, lisatakse hakitud münti, soola ja pipart ning värskendav suveroog ongi valmis.

Kaunviljad ja seemned – lihtne viis toiteväärtust lisada

Köögiviljade kõrval soovitab Ivari tähelepanu pöörata ka kaunviljadele – näiteks hernestele ja ubadele, mis on head taimse valgu allikad ning sobivad hästi nii grillile kui salatisse.

„Oad on grillituna tõeliselt maitsvad, samuti saab neist valmistada sooja salati,“ ütleb ta. „Salatisse sobivad suurepäraselt ka herned – need annavad mõnusa krõmpsu tekstuuri ja kerge magususe,» jätkab meisterkokk. Värskeid mahlaseid suhkruherneid võib salatisse panna koos kaunaga, viilutatult.

Lisaks soovitab Ivari salatites julgelt kasutada seemneid ja pähkleid – need lisavad roale väärtuslikke toitaineid.

Grillimise ABC

• Hoolitse selle eest, et grill oleks puhas − nii nagu enne uut toitu pesed puhtaks supipoti
• Grilli hooajalisi köögivilju – need on kõige mahlasemad ja maitsekamad
• Ära pinguta maitsestamisega üle ja ole soolaga tagasihoidlik
• Kõvemaid köögivilju (nagu näiteks porgand, juurseller, peet või lillkapsas) tasub enne grillimist kergelt keeta
• Grillimiseks sobiv kuumus on 160-180 ⁰C. Tunned selle ära nii, kui saad hoida kätt grillist mõne sentimeetri kõrgusel 3–4 sekundit, enne kui hakkab kõrvetama
• Jäta köögivili õrnalt krõmpsuks – nii tuleb esile selle värskus ja ehe maitse
• Valmidust saad proovida noaotsaga, just nagu kartulit keetes
• Ära lase köögiviljadel mustaks kõrbeda ega süttida
• Väldi liigset õli – see võib sütel tilkudes tekitada suitsu ja leeki
• Lõika mustaks kõrbenud osad enne söömist ära
• Mida värviküllasem su grillroa taldrik lõpuks välja näeb, seda parem – see on tervislik ja rõõmustab silma