On asju, mis ajas lakkavad, lagunevad, lahtuvad, lahustuvad – ja on asju, mis seda mitte ei tee. Üheks selliseks ajaks, millel on jääv väärtus, on ka heategu.

Võib-olla just praegu, aastal 2020, tundub tänamine ja kaasteeliste tunnustamine isegi tähtsam, kui see on olnud kunagi varem. Praegusel ajastul teab igaüks, kes oma nina koduuksest välja pistab selleks, et midagi avalikkusega jagada, kuidagi eest vedada, millelegi vastu vaielda või millegi eest seista, et ta riskib seejuures ka kriitikaga, mida tegelikult pole ära teeninud.

Ilma armastuseta ei ole elul mingit tähendust.

Igal inimesel on teise jaoks säde. Aga vähe on neid, kes mõistavad puhuda seda tuleks, enamasti nad kahmavad ta pihku, põletavad sõrmi ja kustutavad sädeme.

Iga hea tegu jääb maailma, nagu halbki. Võibolla esialgu nähtamatul kujul ka salajas saadetu, aga kõik, mis on pihtimata ja kahetsemata, pärandame järeltulijatele.

Kaks suurt valdkonda, kus armastus, valgus ja looming võiksid olla rikkalikult väljendatud, on inimsuhted ja loov eneseväljendus.

Vastused, mida otsid, on sügaval su südames juba olemas. Kusagilt mujalt pole neid otsida!