Egiptlased mumifitseerisid koeri, oinaid, paaviane, madusid ja kalu. Nad kummardasid jõehobusid, kasse ja koguni krokodille, keda nad vahel taltsutasid. Kasse peeti väga tähtsateks loomadeks ning nende kujusid paigutati majade juurde, et eemale peletada halbu vaime. Kassi tapmise eest karistati surmaga.
Maa on 4,6 miljardit aastat vana, kuid rohkem kui miljard aastat said sellel mürgiste gaaside tõttu atmosfääris ja Päikese kuumuse tõttu eksisteerida vaid elutud objektid, nagu kivid ja vesi. Esimesed taimed tekkisid ookeanides umbes 550 miljonit aastat tagasi. Need primitiivsed taimed kasvasid järvede läheduses, olles eelkäijaks eostaimedele – hiidkoladele, osjadele ja sõnajalgadele -, mis moodustasid […]
Maa keskpunkti ei saa reisida. Rõhk pigistaks inimese puruks ja kuumus küpsetaks ta ära juba enne, kui ta vahevöösse jõuab. Kõige südavamale (2080 m) saab minna Abhaasias Voronja koopas. Loe ka teisi “Kas sina teadsid” fakte SIIT.
Maiad olid suurepärased astronoomid ja matemaatikud ning leiutasid kalendri. Üks päikesekalender jaotas aasta 365 päevaks, kuid üks teine pidulik kalender käsitles aastat 200-päevasena.
Inimkätega on loodud mitmeid hämmastavaid ehitisi. Neist kõige hämmastavam ja suurem on Hiina müür. Selle kogupikkus on 5000 kilomeetrit. Hiina müür on ainus ehitis maakeral, mis on nähtav kosmosest juuksekarvalaiuse triibuna.
Samuraisõdalaste klass kujunes üheksandal sajandil, 11. sajandi alguseks olid need sõdalastest isandad saanud kõik Jaapani provintsid oma kontrolli alla. Nad uskusid ustavusse, vaprusesse ja eneseohverdusse.
Kümnendsüsteem leitutati Guptade riigis Vana-Indias. Idee võtsid üle araablased ning seejärel eurooplased. Guptade perioodi peetakse ka India luule ja draamakunsti klassikaliseks ajastuks.
Keldid elasid mitmel pool Mandri-Euroopas umbes aasast 500 e.m.a kuni meie ajaarvamise kuuenda sajandini. Tipp-perioodil laiusid keltide alad Šotimaast ja Portugalist üle kogu Euroopa. Keldi naised võisid nautida rohkem vabadust kui paljude teiste antiiktsivilisatsioonide naised. Nad võisid omada isiklikku vara, valida endale abikaasat ja võidelda lahingus.
Peigmees pidi olema vähemalt 14 ja pruut 12 aastat vana, kuid sageli olid nad vanemad. Kihlasõrmust kanti vasaku käe kolmandas sõrmes, sest roomlased uskusid, et sealt läheb närv otse südamesse.
Esimesed olümpiamängud peeti aastal 776 e.m.a jumal Zeusi auks. Naistele oli osavõtt ja ka pealtvaatamine keelatud. Nemad korraldasid omaenda mänge jumalanna Hera auks.
