Kas sina teadsid?

Ida-Aasia kultuuri-,poliitika- ja spirituaalne ajalugu on olnud rikas ning dramaatiline ning kätkeb endas ohtralt iidesetest traditsioonidest nüüdisajani ulatuvat sümbolismi. Hiina keisrid olid keskmise kuningriigi (igapäevamaailm) ja Nelja Suuna valitsejad, kes hoolitsesid taeva ning maa harmoonia püsimise eest. Neil oli üheksa võimutunnust: draakon, mäed, faasan, riisiterad, kirves, tuleleegid, penikeel (taim), ohverdamiskarikas ning õiglust sümboliseerivad mustrid. Draakon […]

Traditsioonilises Aafrika ühiskonnas kasutatakse makse paljude sotsiaalsete sündmuste ja rituaalide puhul, iseäranis siis, kui tegemist on tseremooniate või usuriitustega. Nii kostüümil, mis varjab kandjat, kui ka maskil on palju spirituaalseid, samuti ilmalikke funktsioone. Makse kantakse informeerimiseks või õpetamiseks, distsiplineerimiseks või võimu ilmutamiseks, need annavad kandjale juurdepääsu erilistele jõududele, kuid võivad olla ka mõeldud lihtsalt meelelahutuseks. […]

Fetiš on esemesse suletud jumaliku energia sümbol. Arvatakse, et looduslikud fetišid nagu puutükid, teokarbid, kruusakivid ja suled saavad maagilised omadused tänu neis elutsevatele spirituaalsetele jõududele. Ka nikerdused ja kujukesed võivad omandada niisuguse jõu, kui neid riituste ja nganga loitsimissõnadega ergastada.

Kogu Lähis-Idas on vaibad midagi enamat kui lihtsad tarbeesemed, need sümboliseerivad hõimu-, perekonna- ja isikliku elu tähtsaid elemente. Nende mustritel on sügav sümboolne tähendus. Näiteks, beduiinide rikkus kaamelid osutavad kuduja ja vaibaomaniku õnne ja varakust, paabulinnu lehviksaba on aga Päikese ja kosmilise tsükli sümbol. Tavaliselt tehakse vaibakudumisel sihilikult vigu, sest ainult Jumal saab luua midagi […]

Beduiinid on Lähis-Ida kõrbete nomaadid, kellest paljud on tänaseni säilitanud oma traditsioonilise eluviisi. Nende nimetus tuleneb araabiakeelsest sõnast “kõrbeasukas”. Nad kannavad pikka lehvivat rüüd, mis ei lase kehal ülekuumeneda. Telk on kõrbenomaadi eluase ja sellel on palju sümboolseid seoseid. Vanas testamendis seadsid Iisraeli rändhõimud üles Jumala telgi (tabernaakli), mis oli templi prototüüp. Nagu tempel, nii […]

247. aastal kehtestas Sassaniidide dünastia Pärsia impeeriumi riigiusuks zoroastrismi, mis on praegugi Iraanis ja maailma muudes paikades au sees. See religioon tugineb Zarathustra (kreeklased nimetavad teda Zoroastriks) õpetusele, milles hea ja kurja vastandjõude sümboliseerivad tõe ja valguse peajumal Ahuramazda ning kuri Ahriman. Nood kaks esindavad kosmose duaalsust: erinevalt Saatanast pole Ahriman peajumala looming, vaid temaga […]

Muinasskandinaavlaste peajumal oli Odin. Teda peeti mõtte ja mälu jumalaks, sest ta pidas just neist kahest vaimsest võimest iseäranis lugu. Viikingiaegses Skandinaavias oli Odin sõja, surma, tarkuse, ennustamise, nõidumise ja poeesia jumal. Teda austasid eeskätt kuningad, pealikud ja sõjamehed. Odini relv oli oda Gungnir, tema hobune oli kaheksa jalaga Sleipnir. Ta valitses sõjaõnne üle ja […]

Rooma impeeriumi sõjavägi avardas impeeriumi piire ning vastutas ka selle kaitse eest, roomlaste vallutuste hoidmiseks ehitati mäetippudele ligipääsmatuid kindlusi. Sõjavõitude sümboliks sai Rooma impeeriumis Nike, tiivuline Athena. Teda kujutati sageli maakera ja võidupärjaga. Talle ohverdati enne ja pärast lahinguid, kõigepealt selleks, et saavutada võit, seejärel aga tänutäheks.

Aromaatsete lehtedega loorberit seostati kreeka religiooni ühe täitsaima jumaluse Apolloniga, seetõttu krooniti Kreena ja Rooma maailmas loorberipärjaga nii sõjamehi kui ka poeete. See oli vaherahu, võidu, rahu, etteaimamise ja puhtuse sümbol.

Kreeka religioonis olid kesksel kohal Eleusise müsteeriumid, salajased iga-aastased rituaalid, mis pidid inimrassi koos hoidma. Pühendatud hoidsid saladust nii kindlalt, et meie ei tea kindlalt, mida nad kogesid, kuid arvatavasti langes neile osaks kolmekordne ilmutus: kõigepealt neitsiliku Persephone õnnis nägemus, teiseks teadmine, et Persephone oli sünnitanud tules jumaliku lapse Aioni, ning kolmandaks nähti nisupead, mis […]