ERGO kindlustusfirma andmetel esineb suvekodude kahjusid kõige rohkem suve lõpus ja sügisel, peamiselt tormide, paduvihmade ja üleujutuste tõttu, kus kahjud avastatakse sageli hilja. Talvel on suurim risk torustike külmumine, mis võib põhjustada ulatuslikke veekahjusid, eriti kui hoone kütmine on ebapiisav või veevarustus jäetud avatuks. Kahjude ulatus võib suureneda, kui probleemidele ei reageerita õigeaegselt, ning kindlustus ei pruugi hüvitada kahjusid, mis on tingitud omaniku hooletusest. Suvemajaomanikele soovitatakse enne talve sulgeda peaveekraan, tühjendada torud, hooldada küttesüsteeme ning eemaldada ohtlikud puud ja esemed, mis võivad tormis kahjustada tekitada.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kuigi suvekodude kahjusid seostatakse enamasti talvel külmunud torudega, registreerib ERGO kõige rohkem juhtumeid hoopis suve lõpus ja sügisel. Suurimaks probleemiks kujuneb sageli see, et tormi- või veekahju avastatakse alles päevade või nädalate pärast.
Kõige sagedamini põhjustavad kahjusid tormid, paduvihmad, üleujutused, veelekked ja talvised külmumised. Enim registreerib ERGO suvekodudega seotud kahjujuhtumeid augustis (21%), mais (12%) ja oktoobris (12%). Sügiseti võtavad võimust tormikahjud: hoonetele kukuvad puud ja oksad ning tugev tuul rebib katuseid lahti.
Foto: Magnific
ERGO varakahjude osakonna juhi Taavi Köötsi sõnul ei tee suvila puhul kahju rahaliselt kalliks sageli mitte torm või külm iseenesest, vaid see, et probleem avastatakse liiga hilja. „Meil oli juhtum, kus sügistormiga kukkus suvila katusele puu, kuid seda märgati alles mitme päeva pärast. Selle aja jooksul sadas läbi katkise katuse vihmavesi sisse ja terve siseviimistlus sai olulisel määral kahjustada. Kokku ulatusid kahjud üle 15 000 euro,“ rääkis Kööts.
„Sügisel, kui suvilasse enam iganädalaselt ei jõua, on mõistlik teha naabritega kokkulepe, et nad hoiavad majal silma peal ja käivad pärast suuremaid torme hoovist läbi. Nii saab kahju korral kiiresti reageerida ja vältida selle suurenemist,“ lisas ta.
Sügisel, kui suvilasse enam iganädalaselt ei jõua, on mõistlik teha naabritega kokkulepe, et nad hoiavad majal silma peal ja käivad pärast suuremaid torme hoovist läbi.
Talveperioodil on suurim risk jätkuvalt torustike külmumine. Köötsi sõnul käsitleb ERGO igal talvel juhtumeid, kus tühjalt seisva hoone küte ei ole piisav, vesi on jäänud torudesse ja maja peaveekraan on jäetud avatuks. „Kui ilmad lähevad külmemaks ja miinimumile seadistatud küttesüsteem ei suuda enam majas plusskraade hoida, külmuvad torud lõhki ja vesi voolab seni, kuni keegi lekke avastab. Mõnikord kestab leke nädalaid ja hoonele tekivad ulatuslikud veekahjud,“ selgitas ta.
Köötsi sõnul tasub arvestada, et kui kahju ulatust mõjutab otseselt majaomaniku tegemata töö, ei pruugi kindlustus kahju hüvitada. „Sel kevadel oli paar juhtumit, kus pidime väga suurte veekahjude hüvitamisest keelduma. Need olid majad, mis olid pikalt kütmata või kus ei suudetud tagada plusstemperatuuri. Seetõttu külmusid torud ja lekked kestsid väga pikalt,“ ütles Kööts.
Foto: Magnific
Soovitused suvemajaomanikele kahjude ennetamiseks enne talveperioodi:
- Sulgeda peaveekraan ning lasta torudest, boileritest ja kraanidest vesi välja.
- Kui vett ei saa süsteemist eemaldada, hoida hoones piisavat kütet, kontrollida kütteseadme tööd ja jälgida elektrikatkestusi.
- Lasta hooldada soojuspumbad, veepumbad ja veepuhastusseadmed.
- Puhastada vihmaveerennid ja kontrollida katusekatte olukorda.
- Eemaldada ohtlikud puud ja murdumisohtlikud oksad.
- Hoiustada turvaliselt aiamööbel ning muud hoovis olevad esemed, mis võivad tuulega lendu tõusta.
