Artikkel käsitleb tehisintellekti loodud sisu usaldusväärsuse hindamist ning toob välja neli peamist kontrollpunkti: sisu päritolu, tehisaru tuvastajate piirangud, väidete tõepärasus ja sisu märgistamine. Tekst rõhutab, et tehisintellekti loodud materjal võib sisaldada väljamõeldud allikaid ja ebatäpseid väiteid, mistõttu on oluline kontrollida allikaid ja kasutada mitut tõendusallikat. Samuti selgitatakse, et automaatsed tuvastajad ei ole alati täpsed ning märgistussüsteemid on alles arendamisel ja ei taga täielikku usaldusväärsust. Lõpuks antakse soovitusi, kuidas enne sisu jagamist teha lihtsaid kontrollimisi, eriti kui teema puudutab raha, tervist või õigust.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kujuta ette, et saad sõbralt lingi põhjalikule artiklile, mis näib olevat hästi uuritud, sisaldab viiteid ja kõlab usutavalt. Pärast avastad, et osa viidatud allikaid pole olemas ning mõned väited on lihtsalt välja mõeldud. Kuna tehisaru suudab täna kirjutada ladusat teksti sekunditega, ei ole küsimus enam selles, kas niisugust sisu leidub, vaid selles, kuidas selle usaldusväärsust hinnata. Järgnevalt käime läbi neli kontrollpunkti, kus ilus tekst ja tõde võivad lahku minna.
Kontroll on eriti oluline siis, kui tekst räägib raha või teenustega. Kui tehisaru loodud ülevaade kirjeldab näiteks NV casino taolist veebiteenust, tasub tingimused, tegevusloa ja makseviisid kontrollida teenuse enda lehelt ning mitte tugineda ainult kokkuvõttele. Sama põhimõte kehtib iga teenuse kohta, mille kohta teeme otsuse teksti põhjal.
Foto: Magnific
Kontrollpunkt 1: kes selle tegi?
Esimene küsimus puudutab päritolu. Traditsioonilises ajakirjanduses teadsid lugejad, kes on autor ja millisel väljaandel on mis maine. Tehisaru ajastul on see seos hägustunud, sest tekste, pilte ja videoid saab luua ja jagada anonüümselt ning kiiresti.
Üks lahendus on sisu päritolu märgistamine. Standard nimega C2PA, mida toetavad mitmed suured tehnoloogiaettevõtted, võimaldab lisada failile kontrollitava teabe selle loomise ja muutmise kohta. Märgistus ei tõesta, et sisu on tõene, kuid aitab vähemalt näha, kust see pärineb. Kahjuks ei kasuta seda veel kõik platvormid ja märgise saab sageli faili jagamisel kaotada.
Foto: Magnific
Piltide puhul aitab lisaks tagurpidi pildiotsing: see näitab, kas sama kaader on varem ilmunud mõnes teises kontekstis. Kui pilt väidab kujutavat äsjast sündmust, kuid on veebis olemas juba aastaid, on tegu ilmselge hoiatusmärgiga.
Kontrollpunkt 2: kas tuvastaja aitab?
Kõige loomulikum mõte on kasutada tööriista, mis ütleb, kas tekst on tehisaru kirjutatud. Kahjuks pole praegused tuvastajad usaldusväärsed. OpenAI lõpetas 2023. aastal oma teksti tuvastaja pakkumise, põhjendades seda madala täpsusega. Uuringud on näidanud ka seda, et mõned tuvastajad märgivad ekslikult mitte-emakeelsete kirjutajate tekste tehisaru loodud tekstideks.
Uuringud on näidanud ka seda, et mõned tuvastajad märgivad ekslikult mitte-emakeelsete kirjutajate tekste tehisaru loodud tekstideks.
Probleem on kahesuunaline: tuvastaja võib süüdistada inimest, kes kirjutas ise, ja teisalt jätta märkamata teksti, mida on veidi muudetud. Seetõttu ei tohiks ükski otsus, näiteks õpilase või töötaja hindamine, põhineda üksnes tuvastaja tulemusel, ning tuvastaja kinnitus peaks olema pigem hoiatus kui kohtuotsus. Parem tulemus tuleb tavaliselt mitme tõendi kombinatsioonist. Hariduses võib abi olla näiteks kirjutamise ajaloost ehk mustandite versioonidest ning lühikesest vestlusest, kus õpilane selgitab oma teksti. Sellised meetodid on aeglasemad, kuid õiglasemad kui automaatne süüdistus.
Kontrollpunkt 3: kas väited vastavad tõele?
Isegi kui teame, et tekst on tehisaru loodud, ei ütle see veel, kas see on õige. Keelemudelid võivad esitada kindla tooniga väiteid, mis ei vasta tõele, ja mõnikord mõelda välja viiteid, mida pole olemas. 2023. aastal sattusid USA advokaadid kohtuasjas Mata vs. Avianca probleemidesse, kui esitasid kohtule tehisaru väljamõeldud kohtuotsuste viiteid.
Foto: Magnific
Põhjus on lihtne: keelemudel ennustab tõenäolisi sõnu, mitte ei kontrolli fakte, mistõttu kõlab väljamõeldis sageli sama veenvalt kui tõsiasi. Siin peituvad ka kontrollivahendite arenguvõimalused. Kasulikud on tööriistad, mis seovad iga väite konkreetse allikaga, näitavad tsitaadi algset konteksti ja märgivad selgelt, mida ei õnnestunud kinnitada. Ka otsingut kasutavad tehisaru tööriistad, mis näitavad allikaid, aitavad kontrollida, kuid need võivad allikat valesti tõlgendada, seega tuleb viidatud lehte vajaduse korral ise avada. Kuni selliseid vahendeid on vähe, jääb põhiline töö inimesele: kontrolli, kas viidatud allikas on olemas ja kas see ütleb tõesti seda, mida tekst väidab.
Kontrollpunkt 4: kas sisu on märgistatud?
Neljas kontrollpunkt on märgistus ja läbipaistvus. Mõned ettevõtted, näiteks Google DeepMind, arendavad nähtamatuid vesimärke, mis lisatakse tehisaru loodud sisule juba loomise hetkel. Euroopa Liidu tehisintellekti määrus nõuab omakorda teatud tehisaru loodud sisu märgistamist, sealhulgas süvavõltsingute avalikustamist, ning selle läbipaistvuse sätteid hakati rakendama 2026. aasta augustist.
Foto: Magnific
Vesimärgid ei ole võluvits. Neid saab teatud tingimustel eemaldada ja need töötavad vaid siis, kui sisu looja on selle kasutusele võtnud. Seetõttu täiendavad nad teisi kontrolle, mitte ei asenda neid, ning vajavad selget kokkulepet platvormide ja seadusandjate vahel. Lisaks ei tähenda märgistuse puudumine, et sisu on inimese loodud: see võib lihtsalt tähendada, et märgistust ei ole lisatud.
Enne jagamist: viis küsimust
Kuni kontrollivahendid paranevad, saab igaüks teha lihtsa kontrolli enne, kui sisu edasi jagab:
- Kes on autor või väljaanne ja kas selle kohta on teavet mujal?
- Kas väidetele viidatakse allikaga, mille saan ise avada?
- Kas sama väidet kinnitab veel vähemalt üks sõltumatu allikas?
- Kas sisu on märgistatud tehisaru loodud sisuna?
- Kas tekst püüab tekitada kiirustamist või tugevat emotsiooni?
Eriti hoolikas tasub olla siis, kui sisu käsitleb raha, tervist või õiguslikke otsuseid, sest seal võib eksimus maksma minna. Need küsimused ei võta rohkem kui mõne minuti, kuid vähendavad oluliselt riski, et jagad edasi midagi, mida pole kontrollitud. Mida rohkem inimesi seda harjumust järgib, seda raskem on valeinfol levida. Vali järgmine kord, kui näed üllatavat väidet, üks küsimus ja kontrolli seda enne, kui vajutad nuppu „Jaga”.
