Kütteperioodi alustamisel tuleb enne ahju või katla sisselülitamist hoolikalt kontrollida kogu küttesüsteemi seisukorda, sealhulgas suitsulõõri, küttekoldeid ja katla komponente, et vältida rikked ja ohud. Korstna puhastamine ja hooldus peaksid toimuma regulaarselt ning vajadusel tuleks kutsuda kutsetunnistusega spetsialist. Esimese kütmise ajal tuleb jälgida seadme tööd ning mitte jätta kütmist järelevalveta, et märgata võimalikke probleeme nagu suitsu lekkimine või vingugaasi teke. Kodus peaksid olema töökorras suitsu- ja vingugaasiandurid, mis aitavad õnnetusi ennetada ja vajadusel kiiresti reageerida. Vingugaasianduri häire korral tuleb ruumid tuulutada, inimesed ohutusse viia ning kutsuda abi.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Pärast pikka suvepausi kütteperioodi alustamiseks ei piisa lihtsalt tule tegemisest ahju, katla sisselülitamisest või termostaadi keeramisest. Kõigepealt tuleb küttesüsteem hoolikalt üle vaadata, et avastada võimalikud rikked enne, kui külm eluruumidesse hakkab tungima.
Küttesüsteemi ohutus ja töökindlus mõjutavad otseselt tuleohutust, siseõhu kvaliteeti ning energiakulu. Ummistunud suitsulõõr, hooldamata katel, kinni jäänud tsirkulatsioonipump või valesti reguleeritud automaatika võivad kaasa tuua nii kuluka rikke kui ka ohtliku olukorra. Turvafirma G4Si häirete statistika näitab, et suur osa kütteperioodi alguses toimuvatest õnnetustest saab alguse just ettevalmistuseta kütmise tagajärjel. Seetõttu ei tohigi esimene kütmine pärast suve olla katse, saamaks teada, kas süsteem hakkab tööle või mitte.
Suur osa kütteperioodi alguses toimuvatest õnnetustest saab alguse just ettevalmistuseta kütmise tagajärjel.
Kontroll algab enne tule süütamist
Ahju, pliidi või kamina puhul tuleb esmalt hinnata küttesüsteemi nähtavat seisukorda. Praod küttekolde seintes ja ustes, lahtised vuugid, katkised tihendid ning tahmunud kohad võivad viidata suitsu lekkimisele. Samuti peab kontrollima, et siibrid ja tahmaluugid liiguksid vabalt ning sulguksid korralikult.
Suitsulõõre tuleb puhastada regulaarselt. Puhastamata lõõridesse kogunenud tahm vähendab tõmmet ja võib süttida, põhjustades tahmapõlengu. Kui korstna puhastamise aeg või seisukord tekitab kahtlusi, tuleb enne kütmist kutsuda kutsetunnistusega korstnapühkija. Korterelamu ja gaasiseadme korstnat tohib puhastada ainult vastava pädevusega korstnapühkija.
Foto: Freepik
Enne esimest kütmist tasub kontrollida ka korstna välisosa. Suve jooksul võivad lõõri sattuda oksad, praht või linnupesa; korstna pinnal võib leiduda pragusid, pudenenud vuugisegu või tumedaid laike.
Küttekolde ümbrus tuleb puhastada põlevatest esemetest. Küttepuud, papp, tekstiilid ja muud kergesti süttivad materjalid ei kuulu ahju ega katla vahetusse lähedusse. Tuha jaoks peab olema mittepõlevast materjalist suletav anum, sest tuha sees võivad söed hõõguda mitu päeva.
Esimese tule tegemiseks sobib väike kogus kuiva küttematerjali. Suur ahjutäis võib pikalt kütmata ahju või korstnat koormata liiga järsult ja hakata suitsu tuppa ajama. Tõmbe puudumisel tuleb kütmine katkestada ja selgitada välja põhjus, mitte proovida probleemi suurema tulega lahendada.
Katel ja küttesüsteem vajavad terviklikku ülevaatust
Katlakütte puhul tuleks enne käivitamist üle vaadata süsteemi rõhk, ühendused, ventiilid, paisupaak ja tsirkulatsioonipump. Torude või seadme ümber nähtavad niiskusjäljed, rooste ja rõhulangus võivad viidata lekkele. Olukord, kus süsteemi tuleb korduvalt vett juurde lasta, ei ole tavapärane, vaid võimalik märk rikkest.
Radiaatorite ebaühtlane soojenemine või külmaks jääv ülaosa võivad viidata süsteemi kogunenud õhule. Vajadusel saab radiaatoreid õhutada, kuid pärast seda tuleb kontrollida küttesüsteemi rõhku. Kortermajas tasub enne ventiilide avamist või radiaatorite õhutamist uurida ühistu või halduri juhiseid, sest ühe korteri tegevus võib mõjutada kogu maja küttesüsteemi.
Foto: Freepik
Gaasikatla hooldus tuleb jätta pädevale spetsialistile. Seadme vale seadistus, määrdunud põleti, puudulik õhu juurdevool või ummistunud korsten võivad vähendada katla tõhusust ja põhjustada vingugaasi teket. Ventilatsiooniavasid ei tohi kinni katta isegi siis, kui nende kaudu tundub sisse tulevat jahedat õhku. Põlemiseks on vaja hapnikku ning ebapiisava õhu juurdevoolu korral suureneb mittetäieliku põlemise oht.
Pelletikatlal tuleb enne kütteperioodi puhastada põleti ja tuhakamber ning kontrollida suitsukäike, tihendeid ja etteandesüsteemi. Pikalt seisnud pelletid võivad olla niiskunud ja lagunenud, mistõttu ei pruugi etteandemehhanism töötada korralikult. Kütteseadme hooldamisel tuleb lähtuda tootja juhendist, sest nõuded sõltuvad seadme ehitusest ja kasutuskoormusest.
Esimese kütmise ajal tuleb jääda kohale
Esimest kütmist ei tohiks teha vahetult enne kodust lahkumist ega jätta ööseks. Seadme tööd tuleb jälgida vähemalt ühe täieliku küttetsükli jooksul. Tähelepanu vajavad suitsulõhn, ebatavalised helid, liiga kiire rõhu või temperatuuri tõus, lekked ning tõrke- ja veateated.
Esimest kütmist ei tohiks teha vahetult enne kodust lahkumist ega jätta ööseks.
Ahju või kamina kütmisel tuleb jälgida leegi põlemist ja tõmmet. Suits ei tohi ruumi tungida ning küttekolde või korstna ümber ei tohiks tekkida kõrbelõhna. Siibrit ei tohi sulgeda enne, kui söed on täielikult kustunud. Liiga vara suletud siiber on üks sagedasemaid vingugaasi tuppa sattumise põhjuseid ja seab ohtu ka inimelud. G4Si juhtimiskeskusesse jõuab iganädalaselt häireid, kus siiber on pahaaimamatult liiga varakult suletud.
Ohu leevendamiseks peavad kodus olema töökorras suitsuandurid. Tahkekütteseadme, gaasikatla või gaasiveesoojendi korral on vajalik ka vingugaasiandur, sest suitsuandur vingugaasi ei tuvasta. Andureid tuleb regulaarselt testida ning kontrollida nende kasutusiga ja toiteallikat. Tark mõte on kasutada nutikat suitsu- ja vinguandurit, mis saadab ohu korral info ka otse G4Si juhtimiskeskusesse, mis vajadusel saadab patrulli asja uurima.
Kui vingugaasiandur annab häiret, tuleb avada aknad ja uksed, inimesed värske õhu kätte viia ning kütust põletav seade välja lülitada või siiber avada. Peavalu, pearingluse, nõrkuse, iivelduse või segasuse korral tuleb kutsuda kiirabi. Enne spetsialisti kontrolli ei tohi kütteseadet uuesti kasutada.
