Remondi planeerimisel on oluline esmalt hinnata, millised tööd on hädavajalikud ja millised võivad oodata, sest sageli avastatakse tööde käigus täiendavaid remondivajadusi. Ehitushinnad ja materjalide maksumus on viimastel aastatel tõusnud, mistõttu tuleks eelarvesse jätta ka varu ootamatute kulude katteks. Kõiki remonditöid ei pea tegema korraga, vaid neid võib jagada mitmele aastale, mis aitab paremini hallata kulusid. Vajadusel võib kaaluda remondi rahastamist, kuid enne otsuse tegemist tuleks hoolikalt läbi arvutada kogukulud ja pere eelarve võimalused. Lisaks remondile kaasnevad tihti ka täiendavad ostud, mida tasub samuti planeerida eraldi.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Remondiga on sageli nii, et alguses tundub kõik üsna lihtne. Vaja on uut põrandat, vannituba võiks värskema ilme saada ja köögis tahaks lõpuks need vanad kapid välja vahetada. Kui hinnapakkumisi võtma hakata, selgub aga üsna kiiresti, et üks töö viib teiseni.
Ka hinnad ei ole kivisse raiutud. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2026. aasta teises kvartalis aastaga 3,1% ning remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks samuti 3,1%. Materjalide hinnad kasvasid samal ajal 3,9%.
Foto: Magnific
Seetõttu tasub enne esimese seina lammutamist mõelda läbi mitte ainult see, mida kodus muuta, vaid ka see, kui palju kogu ettevõtmine tegelikult maksma võib minna.
Alusta sellest, mis päriselt vajab tegemist
Remondiplaani ei pea alustama ehituspoest. Kõigepealt võiks kodus ringi vaadata ja jagada tööd kolme gruppi: need, mis on hädavajalikud, need, mida tahaks lähiajal teha, ja need, mis võivad veel paar aastat oodata.
Jaga tööd kolme gruppi: need, mis on hädavajalikud, need, mida tahaks lähiajal teha, ja need, mis võivad veel paar aastat oodata.
Näiteks lekkiv katus on hoopis teine asi kui uus köögitasapind. Samuti võib vana elektrijuhtmestiku uuendamine olla mõistlikum investeering kui lihtsalt seinte värvimine.
Foto: Magnific
Kui kõik soovid korraga nimekirja panna, tekib sageli kümnete tuhandete eurode suurune „unistuste remont“. Kui alustada vajadustest, muutub pilt palju realistlikumaks.
Arvesta ka töödega, mida alguses ei näe
Remondi puhul on üks levinud üllatus see, et nähtava töö taga peitub veel mitu väiksemat tööd. Vana vannitoa põranda ülesvõtmisel võib selguda, et aluspind vajab parandamist. Seina avamisel võib tulla välja niiskuskahjustus. Uue köögi puhul võib vaja minna täiendavaid elektripistikuid või torutöid.
Foto: Magnific
Seetõttu võiks eelarvesse jätta ka varu. Näiteks 10–15% suurune puhver ei tähenda, et see raha kindlasti ära kulub, kuid ootamatu töö puhul ei pea kogu plaani ümber tegema.
Kui säästudest ei piisa
Kõiki remonditöid ei ole võimalik või mõistlik aastaid edasi lükata. Kui tegemist on näiteks katuse, küttesüsteemi või elektriga, võib töö olla vajalik enne, kui selleks on kogu summa säästetud.
Sellises olukorras võib ühe variandina kaaluda kodu remondi rahastus lahendusi. Enne otsustamist võiks kõrvutada remondi kogumaksumust, omaosaluse suurust ja igakuist kohustust ning vaadata, kuidas see sobitub ülejäänud pere-eelarvega.
Foto: Magnific
Mõistlik on läbi arvutada ka kaks varianti: mis juhtub siis, kui kogu remont teha korraga, ja mis siis, kui näiteks vannituba teha sel aastal ning köök järgmisel. Mõnikord muudab tööde järjekord kogu rahalise pildi palju lihtsamaks.
Suur ost ei ole ainult remondikulu
Remondiga käivad tihti kaasas ka ostud, mida alguses tööde nimekirja ei panda. Uus diivan, kodumasinad, valgustid, voodi või aiatööriistad võivad pärast remonti tunduda hädavajalikud.
Kui mitu suuremat ostu satuvad ühele perioodile, tasub need eraldi välja arvutada. Vajadusel saab vaadata ka suurema ostu rahastus võimalusi, kuid enne võiks hinnata, kas ost on kohe vajalik või kannataks see mõne kuu võrra edasi lükata.
Foto: Magnific
Hea näide on köögiremont. Kui kapid ja tehnika lähevad kokku 7000 eurot, ei tähenda see veel, et samal kuul peaks ostma ka uue söögilaua, valgustid ja diivani. Mõnda asja saab teha hiljem, kui suurem remondikulu on juba seljataga.
Remont ei pea käima ühe korraga
Koduomaniku jaoks võib olla isegi hea uudis see, et kõike ei pea korraga valmis saama. Mõistlikult jagatud remont võib olla rahaliselt palju lihtsam kui ühe suure projekti ette võtmine.
Mõistlikult jagatud remont võib olla rahaliselt palju lihtsam kui ühe suure projekti ette võtmine.
Näiteks võib esimesel aastal teha korda vannitoa ja elektrisüsteemi, järgmisel aastal köögi ning alles seejärel võtta ette põrandad ja siseviimistluse. Samal ajal saab vaadata, kuidas tegelikud kulud prognoosidega võrreldes kujunevad.
Kõige kasulikum remondiplaan ei ole tingimata kõige ambitsioonikam. Hea plaan ütleb üsna konkreetselt, mida tehakse, millal tehakse ja kust selleks raha tuleb. Kui need kolm asja on paigas, on ka remondiga kaasnev sagimine märksa lihtsamini talutav.
