Viimasel ajal on populaarsust kogunud odavate akude tellimine välismaa veebiplatvormidelt. Sealne valik on lai, hinnad soodsad ja lubadused suured. Aga kas need seadmed on ka ohutud?

KVARKi teadustoimetaja Raid Vellerind rõhutab, et liitiumakud, mida kasutatakse akupankades ja muudes kaasaskantavates seadmetes, on oma olemuselt efektiivsed, kuid samas äärmiselt tundlikud. “Mida suurem on aku, seda rohkem energiat seal on. Kui midagi läheb valesti, on ka tagajärjed suuremad,” selgitab ta.

Ta lisab, et suurim oht peitub selles, kui seadmel puuduvad korralikud sisemised kaitsemehhanismid: “Suur osa tuntud akutoitel töötavatest seadmetest on varustatud erinevate kaitsemehanismidega, mis ei võimalda akut laadijaga valepidi ühendada, akut vale pinge, voolutugevuse või liiga kõrge temperatuuriga täis või tühjaks laadida. Tundmatu tootja seadme puhul puudub garantii, et seade tavapärastele ohutusstandarditele vastab.”

Foto: Freepik, AI

Austraalia tarbijakaitseorganisatsioon CHOICE testis hiljuti mitmeid Temus müüdavaid patareitoitel mänguasju. Selgus, et osadel neist oli aku- või patareikambrile liiga lihtne juurdepääs, mis võib kujutada lastele ohtu.

Ehkki test ei käinud akupankade kohta, annab see vihjeid turvalisuse taseme kohta: kui isegi mänguasjad ei vasta ohutusstandarditele, siis võib ka suuremate seadmete puhul olla põhjust ettevaatuseks.

Vellerind selgitab: “Kõik akupangad on ebakorrektsel käsitlemisel potentsiaalset tuleohtlikud. Kui sinu akupank saab tugevalt põrutada või muul moel kahjustada, siis võib see iseeneslikult kuumeneda ja süttida. Süttinud akupanka on äärmiselt keeruline kustutada.”

G4Si ekspert Tarmo Pärjala tuletab meelde, et Euroopas müügil olevad seadmed peavad vastama CE-märgise nõuetele. “CE-märgis näitab, et seade vastab miinimumnõuetele turvalisuse ja keskkonnakaitse osas.”

CE-märgis näitab, et seade vastab miinimumnõuetele turvalisuse ja keskkonnakaitse osas.

Tarbijana tasub alati veenduda, et toode pärineb tuntud tootjalt ja sellega on kaasas kasutusjuhend, kontaktandmed ja muu vajalik info. Kui need puuduvad, on see halb märk.

Mida sina saad teha, et vältida riske?

• Vali tuntud tootjate seadmed, mille ohutus on testitud ja kontrollitud.
• Kasuta alati laadijaid, mis on seadme tootjalt või vastavad selle spetsiifikale.
• Ära jäta laadivaid seadmeid järelevalveta.
• Hoia akud eemal kergesti süttivatest materjalidest.
• Pööra tähelepanu, kui aku hakkab kuumenema või paisuma.

Vellerind hoiatab: “Aku tuleb valida vastavalt vajadusele. Mõistlik on valida aku selliselt, et igapäevasel kasutamisel läbiks aku kogu laadimis-tühjendustsükli. Kui aku on valitud selliselt, et seda tuleb laadida vaid paar korda aastas, siis puudub otsene tagasiside aku tervisele. Kahjustunud aku, mis on mitmeks kuuks seljakotti unustatud, võib osutuda potentsiaalselt ohtlikumaks, kui akupank, mida nädalas paar korda täis laetakse. Mida suurem on aku, seda rohkem kahju võib see põlema minnes tekitada.”

Foto: Freepik, AI

Kas aku võib plahvatada?

Jah, kahjuks võib. “Kui akus toimub sisemine lühis, mille tulemusena elektrolüüt aurustub, siis võib aku paisuda nagu väike õhupall, kuni aku kest ühel hetkel puruneb. Tavaliselt eraldub selles protsessis ka suures koguses soojust, mis võib algatada tulekahju,” sõnab Vellerind. Selliseid juhtumeid on olnud ka Eestis, kus akupangad või tõukerataste akud on süttinud.

G4S-i turvaekspert Tarmo Pärjala toonitab, et aku võib plahvatuse käigus süttida, mille tagajärjel võib tulekahju eskaleeruda vaid loetud sekunditega. Seetõttu on oluline tuleohust alati esimesel võimalusel teada saada, mistõttu soovitame koju paigaldada nutika suitsuanduri, mis oskab signaali edastada reageerijatele.