Tallinna linnavalitsus kiitis heaks 2026. aasta teise lisaeelarve, mille maht on ligi 1,298 miljardit eurot ja mis suurendab tegevuskulusid umbes 4,2 miljoni euro võrra. Lisaraha suunatakse peamiselt teede hoolduse ja remondi, ühistranspordi arendamise, sotsiaalteenuste ning kriisivalmiduse parandamisele. Suurimad investeeringud hõlmavad trollitaristu rajamist ning Pärnu maantee rekonstrueerimist, samuti lisandub toetust haridusasutustele ja sotsiaalvaldkonnale. Osa projektide töid lükatakse 2027. aastasse ning eelnõu läheb nüüd Tallinna Linnavolikogu menetlusse.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Tallinna linnavalitsus kiitis erakorralisel istungil heaks 2026. aasta teise lisaeelarve eelnõu. Linna tegevuskulud kasvavad ligi 4,2 miljoni euro võrra ning lisaraha suunatakse muu hulgas teede hooldusse ja remonti, ühistranspordi arendamisse, sotsiaalteenustesse ning kriisivalmidusse. Osa investeeringuid liigub projektide tegeliku ajakava tõttu 2027. aastasse, mistõttu väheneb eelarve kogumaht. Muudatuste järel on Tallinna 2026. aasta eelarve maht ligi 1,298 miljardit eurot.
„Meie esmane ülesanne on tagada linna igapäevaste teenuste hea toimimine ja inimestele vajaliku abi kättesaadavus. Teise lisaeelarvega suurendame teede korrashoiu ja tänavavalgustuse rahastust ning tagame sotsiaalteenuste rahastamise aasta lõpuni. Samuti eraldame haridusasutustele lisaraha täiendavate digivahendite soetamiseks.
Meie esmane ülesanne on tagada linna igapäevaste teenuste hea toimimine ja inimestele vajaliku abi kättesaadavus.
Linna kriisivalmidust parandame varjumiskohtade kohandamise ja kriisivarustuse täiendamisega. Õigel ajal tehtud teede hooldus ja remont aitavad vältida suuremaid kulusid tulevikus. Järgmise aasta teeremondi hanked saame välja kuulutada juba tänavu, et alustada töödega tuleval aastal tavapärasest varem. Nii kasutame maksumaksja raha säästlikult ja tagame linna igapäevase toimimise,“ ütles Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.
Kõige suurem kasv tuleb liikuvuse ja taristu valdkonnas. Lisaraha läheb teede hooldusse ja remonti, tänavavalgustusse ning ühistranspordi arendamisse. Jätkub ühispileti lahenduse arendamine ning ette valmistatakse võimalust maksta pangakaardiga kõigis validaatorites.
Üks suuremaid investeeringuid puudutab trollitaristu rajamist Paldiski maantee ja Laagna tee suunal ning Rahu tee seisuplatsi ehitamist. Projekti kogumaksumus on 33 miljonit eurot, millest pool on kavas katta Euroopa Liidu Moderniseerimisfondi toetusega.
Pärnu maantee Vabaduse väljaku ja Tondi tänava vahelise lõigu rekonstrueerimise kogumaksumus suureneb ligi 5 miljoni euro võrra, millest ligikaudu 3 miljonit eurot kaetakse linnaeelarvest ja 2 miljonit eurot välisrahastusest. Projekteerimistööd peaksid lõppema 2027. aasta esimeses pooles ning ehitustöödega on plaanis alustada sama aasta teises pooles.
Haridusvaldkonnas nähakse ette lisaraha Tallinna Reaalkooli ja Hiiu Kooli rendikulude katmiseks ning täiendavaid vahendeid haridusasutuste digivõimekuse parandamiseks. Samuti korrigeeritakse valdkonna ehitusinvesteeringuid. Jakob Westholmi Gümnaasiumi juurdeehituse maksumus kasvab nelja miljoni euro võrra olemasolevas hoones ilmnenud puuduste kõrvaldamise ja täiendavate ehitustööde tõttu. Muudatuste tulemusel valmib kool 2028. a
Sotsiaalvaldkonnas nähakse täiendavaid vahendeid ette ka lapse sünnitoetuse maksmiseks.
Kriisivalmiduse tugevdamiseks suunatakse vahendeid varjumiskohtade kohandamisse, kriisivarustuse täiendamisse ja kriisihaagise soetamisse.
Mitme investeeringu puhul liigub osa töid 2027. aastasse. See puudutab muu hulgas Kristiine ühistranspordisõlme, lasteaedade renoveerimist ning tänavavalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni projekte.
Lisaeelarve eelnõu saadetakse nüüd menetlemiseks Tallinna Linnavolikokku.
