Luminori tellitud uuringu järgi prognoosib 59% Eesti ettevõtete omanikest ja juhtidest energiakulude kasvu talveperioodil, kusjuures enamik ootab kuni 20% tõusu. Ettevõtted plaanivad selleks erinevaid meetmeid, nagu hindade tõstmine, kasumimarginaali vähendamine, investeeringute edasi lükkamine või kulude kärpimine. Samuti soovitatakse ettevõtetel üle vaadata oma energiatarbimine ja valmistuda võimalike rahavoogude ajutisteks raskusteks. Paljud ettevõtted kaaluvad elektrihinna fikseerimist, et paremini planeerida kulusid ja kaitsta end hinnakõikumiste eest.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgub, et 59% Eesti ettevõtete omanikest ja juhtivtöötajatest prognoosib eesootavaks talveks energiakulude kasvu. Luminori ettevõtete panganduse juhi Indrek Julge sõnul tuleks praegu läbi mõelda, kuidas võimalik kütte-, elektri- ja kütusekulude suurenemine ettevõtte tegevust mõjutaks ning kuidas selleks valmistuda.
Uuringu kohaselt peaks energiakulude kasvu korral toodete või teenuste hindu tõstma 27% vastanutest. Kasumimarginaali peaks vähendama 18%, investeeringuid edasi lükkama 13% ning kulusid kärpima või töökohti vähendama 12%. Ligi veerandi hinnangul oleks kõrgemate energiakulude mõju nende ettevõttele väike või olematu.
Foto: Freepik
„Energiakulude mõju võib ettevõttest sõltuvalt olla väga erinev. Transpordiettevõttele on oluline kütusekulu, gaasi kasutavale tootmisettevõttele gaasi hind ning suuremate äripindade puhul talvine küttearve. Seetõttu tasub esmalt välja arvutada, kui palju erinevate energiakulude kasv ettevõtte kogukulusid suurendaks ja kui suure osa sellest suudetakse senise tegevuse juures katta,“ ütles Julge.
Tasub esmalt välja arvutada, kui palju erinevate energiakulude kasv ettevõtte kogukulusid suurendaks ja kui suure osa sellest suudetakse senise tegevuse juures katta.
Tema sõnul sõltuvad ettevõtte võimalused suuremaid kulusid klientidele edasi kanda nii konkurentsist, nõudlusest kui ka kehtivatest lepingutest. Kui müügihindu muuta ei saa, tuleb lisakulu katta kasumi arvelt või leida kokkuhoiukohti.
Enne talve tuleks tema sõnul üle vaadata ka ettevõtte tegelik energiatarbimine ning hinnata, kus on võimalik lähikuudel kokku hoida.
„Esmalt tasub üle vaadata, kas tühjalt seisvaid ruume köetakse ja ventileeritakse sama intensiivselt kui kasutuses olevaid ning kas seadmed töötavad ka ajal, mil neid vaja ei ole. Nende ülevaatamine võib aidata tarbimist vähendada juba eeloleval talvel,“ märkis Luminori ettevõtete panganduse juht.
Energiakulude kasvu prognoosib 59% uuringus osalenud ettevõtete omanikest ja juhtivtöötajatest. Neist ligi kolmveerand eeldab, et kasv jääb kuni 20% piiresse, ning ligi neljandik ootab suuremat kasvu.
Võimalikuks energiakulude kasvuks on täielikult või osaliselt valmistunud ligi kolmandik vastanutest. Konkreetseid ettevalmistusi, näiteks hindade fikseerimist või reservide loomist, nimetas 6% ning osalist valmistumist, näiteks energiasäästu ja kulude pidevat jälgimist, ligikaudu veerand vastanutest. Eraldi ei ole valmistunud 35%. Veel 11% ei pea seda oma ettevõtte jaoks oluliseks riskiks, sest energiakulude osakaal on väike.
Julge sõnul tuleks ettevõtetel hinnata ka seda, millal suuremad väljaminekud tekivad ja kas nende katmiseks on piisavalt vaba raha. „Aasta kokkuvõttes võib ettevõte olla kasumlik, kuid talvekuudel võivad suuremad kütte-, gaasi- ja elektriarved tekitada ajutise rahapuuduse. Selleks tasub võimalusel raha kõrvale panna ning vajadusel tarnijate ja koostööpartneritega maksetingimused läbi rääkida. Kui ettevõte vajab talviste kulude katmiseks täiendavat rahastust, tuleks ka pangaga ühendust võtta enne, kui suuremad arved tasumiseks saabuvad,“ selgitas ta.
Kui ettevõte vajab talviste kulude katmiseks täiendavat rahastust, tuleks ka pangaga ühendust võtta enne, kui suuremad arved tasumiseks saabuvad.
Ettevõtted otsivad Julge sõnul üha enam võimalusi, kuidas muuta energiakulud paremini ette planeeritavaks. „Üks võimalus on elektrihinna fikseerimine, mida paljud ettevõtted on juba kasutanud. Fikseeritud hind võib näiteks päikeselisel suveperioodil osutuda börsihinnast kõrgemaks, kuid annab ettevõttele pikemaks ajaks kindluse, millise elektrihinnaga oma eelarves arvestada. Talvel aitab see kaitsta ettevõtet ootamatute hinnahüpete eest,“ lisas Julge.
