13. juunil möödub 100 aastat Kadrioru staadioni avamisest, mida tähistatakse postmargi väljaandmisega. Staadion on olnud Eesti spordi- ja kultuurielu oluline paik, kus on toimunud mitmeid maailmarekordeid ja suurvõistlusi ning võistelnud tuntud sportlased. Postmargi kujundus rõhutab staadioni rolli ajaloos ja tulevikus, ühendades mineviku, oleviku ja tuleviku. Staadioni arhitektuurilised eripärad ja selle roll Eesti kultuuripärandis on samuti olulised. Praegu toimub staadionil suur renoveerimistöö, mis valmistab ette selle järgmiseks sajandiks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
13. juunil möödub 100 aastat Kadrioru staadioni avamisest. Tallinna esindusstaadioni sajandi täitumise puhul esitleti täna Tallinna Spordikeskuse ja Omniva koostöös valminud postmarki.
„Kadrioru staadion on paik, mille tähendus on kasvanud koos Eesti spordiga. Sajandi jooksul on siia kogunenud pingutusi, kaasaelamist, võidurõõmu ja hetki, mis ei kuulu ainult sportlastele, vaid kogu meie rahvale. Juubelimark on väike, ent kõnekas kummardus staadionile, mis astub renoveerimise järel vastu oma järgmisele sajandile,“ sõnas Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmm.
Kadrioru staadioni 100. aastapäevale pühendatud postmargi kujundas Kaarel Kukk. Margi keskmes on staadioni uus tribüün, mida ümbritseb ajastuid ühendav staadioniruum. Kujundus mängib mõttega staadionist kui ajatunnelist, kus minevik, olevik ja tulevik kohtuvad ning sportlikud saavutused inspireerivad ka järgmisi põlvkondi.
„Omniva jaoks on oluline, et postmargid jutustaksid Eesti jaoks tähenduslikke lugusid. Kadrioru staadion on olnud juba sajand Eesti spordi- ja kultuurielu keskmes ning selle tribüünid on näinud nii maailmarekordeid, suurvõistlusi kui ka hetki, mis on jäänud meie rahva ühisesse mällu. Juubelimark on tunnustus paigale, mille lugu ulatub kaugemale spordist ning on osa Eesti kultuuripärandist,“ ütles Omniva postiteenuste juht Katri Laanela.
Kadrioru staadion on Eesti spordi- ja kultuuriloo maamärk. 1926. aastal avatud esindusstaadionist kujunes paik, kus on sajandi vältel sporditud, võisteldud ja peetud suurüritusi. Staadionil on võistelnud olümpiavõitjad Paavo Nurmi, Heike Drechsler, Erki Nool, Gerd Kanter jt ning siin on püstitatud mitmeid maailmarekordeid. Aastakümneid oli staadion Eesti jalgpallikoondise esindusareen.
Arhitektuurselt teeb staadioni eriliseks Elmar Lohki ja August Komendandi 1938. aastal avatud raudbetoontribüün, mille julge lahendusega konsoolkatus kuulus oma aja moodsaimate hulka. Kadrioru pargiruumi sobituv staadion ühendab sportliku võimekuse, arhitektuuripärandi ning laulu- ja võimlemispidude traditsiooni.
Kadrioru staadioni käimasolev suuremahuline renoveerimine annab staadionile uue ilme ja hingamise, et alustada uut ajajärku.
