Kevadine ilm meelitab inimesed loodusesse aega veetma, koduaias lõket tegema ja grillima. Selleks, et toredast ettevõtmisest ei saaks alguse suur tuleõnnetus, tasub meeles pidada järgmisi soovitusi.

1) Tee lõket tuulevaikse ilmaga 

Oma aias lõket tehes tuleb selleks valida tuulevaikne ilm ning jälgida, et sädemed ja tuli ei ohustaks hooneid ja ümbruskonda. Samuti tuleb arvestada, et suits naabreid ei häiriks. „Tuulekiirus ei tohi ületada 5,4 meetrit sekundis. Linnas lõket tehes tuleb end viia kurssi sellega, kas mõnes piirkonnas kehtivad erireeglid või on ette nähtud kindlad lõkkepäevad,“ selgitas kindlustusettevõtte Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste.

Oma aias lõket tehes tuleb selleks valida tuulevaikne ilm ning jälgida, et sädemed ja tuli ei ohustaks hooneid ja ümbruskonda.

Samuti on oluline lõkkekoha hoolikas ettevalmistus ning sobiva asukoha valimine. „Väiksem lõke peab asuma hoonest vähemalt kaheksa meetri ja metsast kümne meetri kaugusel. Suurem ehk üle ühe meetri kõrgune lõke peab olema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonest ja 20 meetri kaugusel metsast,“ rõhutas Kirsiste. Kui sobiv lõkke asukoht on valitud, tuleb pinnas puhastada, vajadusel veega niisutada ning piirata näiteks kividega.

Foto: Freepik

„Lõkkes tohib põletada ainult kuiva ja immutamata puitu ning kiletamata paberit. Keelatud on põletada pakendeid, värvitud või töödeldud puitu, plastikut ja muid jäätmeid, mis võivad põletamisel eraldada tervisele ja keskkonnale ohtlikke aineid,“ selgitas Kirsiste. Ta toonitas, et lõket ei tohi kunagi järelevalveta jätta ning ohutuse tagamiseks peavad käepärast olema esmased kustutusvahendid: veeämber, aiavoolik, liiv või tulekustuti. „Pärast lõkke tegemist tuleb söed hoolikalt kustutada vee või liivaga,“ lisas Kirsiste.

Lõkkes tohib põletada ainult kuiva ja immutamata puitu ning kiletamata paberit.

Looduses on lõkke tegemine lubatud ainult selleks ette nähtud kohas. Võimalusel tasub kasutada ametlikke lõkkekohti. „Kui spetsiaalset lõkkekohta läheduses ei ole, kehtivad sarnased põhimõtted nagu koduaias,“ lisas Kirsiste. Ta toonitas, et looduses lõket tehes tuleb olla eriti ettevaatlik, sest just lõkkest või grillimisest alguse saanud kulupõlengud on Eestis igakevadine probleem. „Samuti on oluline teada, et kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud,“ sõnas Kirsiste.

Foto: Freepik

2) Rõdul tohib kasutada ainult elektri- või gaasigrilli 

Grillihooaja alguses tuleb üle vaadata grilli seisukord ning see ära puhastada. Rõdul või terrasil grillides tohib kasutada ainult elektri- või gaasigrilli ning veenduda, et ka tootja kasutusjuhend seda lubab. „Lisaks tuleohutusreeglite järgimisele on see oluline teadmine ka kindlustusjuhtumi hüvitamiseks, kui õnnetus peaks siiski juhtuma,“ lisas Kirsiste. Ta lisas, et kortermaja rõdul või terrassil grillides peab arvestama ka korteriühistu reeglitega. „Kui ühistu on rõdul grillimise keelanud, tuleb sellest kinni pidada,“ toonitas Kirsiste.

Kortermaja rõdul või terrassil grillides peab arvestama ka korteriühistu reeglitega.

Grillides tuleb seade paigutada tasasele pinnale ning selle ümber peab jääma piisavalt vaba ruumi. Seade ei tohi olla vastu seina ega puutuda kokku kergesti süttivate materjalidega. „Eriti tähelepanelik tuleb olla gaasigrilli kasutamisel. Enne süütamist tuleb alati avada seadme kaas, et gaas ei koguneks seadme sisse. Samuti tuleks regulaarselt kontrollida gaasilekkeid ja veenduda, et grill on tehniliselt korras. Kui seade vajab remonti, peaks seda tegema spetsialist,“ lisas Kirsiste. Ka grilli ei tohi sarnaselt lõkkele jätta järelevalveta. „Tuleohutuse tagamiseks peab käepärast olema veeämber, kustustekk või tulekustuti. Pärast grillimist tuleb veenduda, et seade oleks korralikult välja lülitatud,“ sõnas Kirsiste.

Foto: Freepik

3) Looduses grillimiseks kasuta ametlikke lõkkekohti 

Loodusesse grillima minnes tuleb kõigepealt veenduda, et soovitud alal on grillimine lubatud. Näiteks tuleohtlikul ajal on metsas ja maastikul grillimine keelatud. „Kui grillimine on lubatud, kehtivad ka selleks tegevuseks samad reeglid nagu lõkke tegemise puhul: kõige ohutum on kasutada ametlikke grillimis- ja lõkkekohti,“ lisas Kirsiste. Kui on soov ise grillimiskoht teha, peab selle ümbruse puhastama kuivanud taimedest, okstest ja muust kergesti süttivast materjalist. „Väga kuiva pinnast tuleks niisutada vähemalt poole meetri ulatuses grilli ümber,“ lisas Kirsiste.

Foto: Freepik

Puugrill peab paiknema hoonetest, metsast ja muust kergesti süttivast materjalist vähemalt viie, söegrill vähemalt kahe meetri kaugusel. „Ohutust aitab suurendada grilli kaas, mis vähendab seadmest välja lendavate sädemete hulka,“ sõnas Kirsiste. Samuti tuleb grillimise ajal hoida lapsed ja lemmikloomad seadmest eemal ning meeles pidada, et süütevedelikku tohib kasutada ainult söe süütamiseks. „Süütevedelikku ei tohi kunagi lisada juba põlevale või kuumale grillile,“ toonitas Kirsiste.

Ohutust aitab suurendada grilli kaas, mis vähendab seadmest välja lendavate sädemete hulka.

4) Õnnetuse korral helista 112

Kui grillides või lõket tehes peaks tuli siiski kontrolli alt väljuma, tuleb tegutseda kiiresti. „Kui esmaste tulekustutusvahendite kasutamisest kasu ei ole ning tuli levib kiiresti, ohustades inimesi, hooneid või loodust, tuleb kohe helistada hädaabinumbrile 112,“ toonitas Kirsiste. Ta lisas, et kulupõlengu korral on üks levinuimaid vigu lootus, et tuli ise vaibub. „Kuiv rohi ja tuul kiirendavad tule levikut ning kulupõlengu korral tuleb kohe päästjad kohapeale kutsuda,“ sõnas Kirsiste.

Foto: Freepik

„Ohutuks lõkke tegemiseks ja grillimiseks on esmatähtis õigesti valitud koht; tuulevaikne ilm; piisav kaugust hoonetest, loodusest ja muudest kergesti süttivatest materjalidest; kustutusvahendite olemasolu ning pidev järelevalve. Neid soovitusi järgides saab igaüks palju ära teha selleks, et grillimine ja lõkke tegemine turvaliselt sujuks,“ ütles Kirsiste kokkuvõtteks.