Maateadused aitavad mõista Maa süsteemide omavahelist seotust, sealhulgas kivimeid, kliimat ja loodusvarasid, ning on olulised teadlike otsuste tegemisel kliimamuutuste ja loodusressursside kasutamise valdkonnas. TalTechi geoloogia instituudi koostatud maateaduste olümpiaad pakub õpilastele võimalust arendada loogilist mõtlemist ja näha erinevate protsesside seoseid. Eesti õpilased on rahvusvahelisel tasemel maateadustes tugevad ning valdkond avab laia valiku karjäärivõimalusi. Olümpiaadi lõppvoor toimub Tallinna Tehnikaülikoolis ning parimad saavad osaleda rahvusvahelisel võistlusel, kus lisandub praktiline õpe looduses.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Maateadused aitavad mõista, kuidas on omavahel seotud kivimid, kliima, loodusvarad ja ühiskond. Selline tervikvaade on üha olulisem ajal, mil tuleb teha otsuseid nii kliimamuutuste kui ka loodusressursside kasutamise kohta. Just need teadmised aitavad mõista, kuidas Maa süsteem toimib ja milliseid valikuid teha, et loodusressursse kasutada kestlikult.
Maateadused pakuvad oskust mõista planeedi toimimist tervikuna ning see on oluline teadlike otsuste tegemisel pea kõigis ühiskonda ja loodust puudutavates küsimustes.
„Maateadused pakuvad oskust mõista planeedi toimimist tervikuna ning see on oluline teadlike otsuste tegemisel pea kõigis ühiskonda ja loodust puudutavates küsimustes,“ ütleb TalTechi geoloogia instituudi koostatud maateaduste olümpiaadilt valdkonna pisiku külge saanud Krete Roopõld. Ta on olümpiaadil osalenud nii õpilase, mentori kui ka žürii liikmena ning omandanud erialase kõrghariduse. Roopõllu sõnul ei ole küsimus ainult teadmistes, vaid oskuses näha, kuidas erinevad protsessid omavahel seotud on.
Foto: erakogu
Roopõllu sõnul kasvab maateaduste roll ühiskonnas. „Nii kliimamuutuste, toormekriisi kui ka kestlikkuse küsimustes on teadmised maateadustest kesksel kohal,“ rõhutab ta. Maateadlased uurivad Maa kliimat nii minevikus kui ka tänapäeval, et mõista kliimasüsteemi toimimist ja võimalikke muutusi. Samal ajal kaardistavad geoloogid maavarasid, võtavad neid kasutusele ning otsivad alternatiivseid lahendusi, näiteks taaskasutuse kaudu. „Maateadlased aitavad hinnata, kuidas loodusvarasid kasutada nii, et keskkonnamõju oleks võimalikult väike,“ lisab Roopõld.
Maateadlased aitavad hinnata, kuidas loodusvarasid kasutada nii, et keskkonnamõju oleks võimalikult väike.
Maateaduste terviklikku käsitlust koolipingist ei saa
Roopõllu sõnul on maateadused aluseks, et mõista meid ümbritsevat maailma ja seda hinnata, kuid nende terviklik käsitlus jääb sageli tagaplaanile. „Paljud maateadustesse kuuluvad teemad käivad koolis mitmest ainekavast läbi, kuid nende seoseid ei käsitleta veel piisavalt,“ selgitab ta. „Kuidas jõuame kivimitest ja mineraalidest kliima ja loodusressurssideni ning sealt edasi ühiskonna ja majanduseni pole alati inimestele selge. Maateadused pakuksid seda konteksti,“ lisab Roopõld.
Foto: erakogu
Tema enda kokkupuude valdkonnaga algas 11. klassis, kui ta ei saanud mandlioperatsiooni tõttu osaleda geograafiaolümpiaadil ning õpetaja soovitas selle asemel osaleda esimest korda toimuval maateaduste olümpiaadil.
„Minu esimene reaktsioon oli küsida, et mis need „maateadused“ siis õieti on ja mida sellisel olümpiaadil üldse teadma peab,“ meenutab ta. „Loodusgeograafia on mulle alati meeldinud ning märksõnad nagu Maa siseehitus, laamtektoonika ja kivimiringe tekitasid elevust, sest seda olime geograafiatunnis juba üsna põhjalikult käsitlenud. Samas märksõnad nagu mineraalid ja fossiilid tekitasid hirmu, sest tundusid tol ajal liialt spetsiifilised,“ kirjeldab ta. „Peagi sain muidugi aru, et maateadustes käivad kõik nimetatud mõisted käsikäes.“
Olümpiaadil pannakse proovile loogiline mõtlemine
„Olümpiaadil osalemine andis mulle enesekindluse oma teadmistes ja oskustes, mida kannan siiani kaasas. See arendas oskust luua seoseid ja näha suuremat pilti,“ ütleb ta.
Just see kogemus suunas ka edasisi valikuid. „Just tänu maateaduste olümpiaadile otsustasin ülikoolis geoloogiat õppida,“ räägib Roopõld. „Mind vaimustas, kui erineva pilguga hakkasin nägema nii loodust, linnaruumi kui ka ühiskonda, kui sellele geoloogiline kontekst juurde lisada. See rikastas minu maailmavaadet.“
Foto: erakogu
Järjekorras kaheksandale maateaduste olümpiaadile oodatakse osalema 10.–12. klassi õpilasi. 20. märtsil toimub olümpiaadi kirjalik eelvoor koolides, 20 paremat kutsutakse vabariiklikku lõppvooru, mis toimub 11. aprillil Tallinna Tehnikaülikoolis. „Oma teadmisi tasub alati proovile panna! Olümpiaadil ei saa midagi kaotada, ainult võita,“ innustab Roopõld noori osa võtma. „Veidi õppimist ja kordamist enne võistlust ei ole suur ohverdus ning lõppude lõpuks pannakse eelkõige proovile loogiline mõtlemine,“ ütleb ta.
Olümpiaadil ei saa midagi kaotada, ainult võita.
Lõppvoorus hästi esinenud noored saavad osaleda rahvusvahelisel olümpiaadil, kus lisandub ka praktiline mõõde. „Rahvusvahelise olümpiaadi kõige põnevam osa on väljas toimuvad praktilised ülesanded. Õpilased viiakse paljandite ja muude loodusnähtuste juurde, kus nad saavad klassiruumis ja laboris õpitut looduses praktiseerida,“ kirjeldab Roopõld.
Tema sõnul on Eesti õpilased rahvusvahelisel tasemel väga tugevad. „Vaadates rahvusvahelise olümpiaadi tulemusi, on Eesti õpilased olnud igal aastal väga kõrgel tasemel. See tähendab, et kuigi maateaduste ainet kohustuslikus õppekavas ei ole, käsitletakse selle valdkonna teemasid muudes õppeainetes siiski päris hästi. Lisaks paistab silma, et Eesti õpilased on väga motiveeritud õppima ja teadmisi laiendama,“ ütleb ta.
Maateadused avavad ka laiad tulevikuvõimalused. „Haridus maateadustes pakub tohutul hulgal karjäärivalikuid ning näen, et need teadmised on päev-päevalt aina hinnalisemad,“ ütleb Roopõld. Praegu jätkab ta õpinguid doktorantuuris Prantsusmaal meregeokeemia erialal ja plaanib selles valdkonnas ka karjääri jätkata.
