Kristina Romanova valiti Tallinna 2025. aasta noorsootöötajaks tunnustusüritusel „Suured teod“, kus nomineeriti kokku 70 kandidaati. Kristina on töötanud viis aastat Põhja-Tallinna noortekeskuses ning on noorsootööga seotud olnud juba teismelisest saadik, alustades laagrikasvatajana ja noorteorganisatsioonides tegutsedes. Tema töö keskmes on noorte toetamine ja nendega suhtlemine, mis pakub talle motivatsiooni ja rõõmu. Kristina rõhutab, et tema isiklikud kogemused aitavad tal noori paremini mõista ja toetada.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kui Eesti Rahvusraamatukogu laval hakati ette lugema „Aasta noorsootöötaja“ laureaadi tutvustust, ei tulnud Kristinal mõttessegi, et jutt võib olla temast. Ent just see 13. kuupäevaga reede osutus tema õnnepäevaks – Tallinna 2025. aasta noorsootöötajaks kuulutati Põhja-Tallinna noortekeskuse noorsootöötaja Kristina Romanova.
„Ma vaatasin nimekirja nominentidest ja nägin palju tuttavaid nimesid – mõned kolleegid, mõned tuttavad. Aga kõik on head inimesed, kes teevad oma tööd nii hästi,“ oli Kristiina õnnelik nähes ka oma nime nominentide hulgas. Siiski ei osanud ta oodata, et Tallinna aasta noorsootöötaja tiitli just tema koju viib. Tänavu oli noorte valdkonna tunnustusüritusele „Suured teod“ nomineeritud 70 kandidaati ning „Aasta noorsootöötaja“ kategoorias 19 noorsootöötajat. Tunnustusüritusel olid kohal ka mitu Kristinat elus toetanud inimest, nii tööandjad, kolleegid, sõbrad kui ka tema esimene noorsootöötaja. „Kui olin 14-aastane, siis olin just see noor, kes vajas abi ja toetust. Kedagi, kes usub ja kuulab mind ning vastupidi, keda mina saan usaldada,“ meenutas Kristina. Olles nüüd ise see inimene paljudele noortele, on tiitli saamine märgilise väärtusega ning sellega kaasaskäiv vastutus suur.
Tänavu oli noorte valdkonna tunnustusüritusele „Suured teod“ nomineeritud 70 kandidaati ning „Aasta noorsootöötaja“ kategoorias 19 noorsootöötajat.
Teekord noorsootöös
Värske aasta noorsootöötaja kirjeldas enda noorsootöö teekonda kahes osas. Juba väikese lapsena armastas ta olla teiste keskel ning korraldada üritusi, kus lapsed saaksid omavahel koos aega veeta ja midagi toredat teha. „Korraldasin enda kogukonna lastele aaretejahte, kontserte ja erinevaid üritusi. Ema antud taskuraha eest ostsin osalejatele auhindu, kuigi see raha oli tegelikult mõeldud mulle endale,“ meenutas Kristina. Tema ema ja vanaema olid mõlemad kooliõpetajad, mistõttu tundus see suund loomulik. Siiski kui ema ütles, et Kristina võiks ülikooli minema õppima matemaatika ja informaatika õpetajaks tundis ta, et see eriala pole päris temale. „Teismelisena sain aru, et mingist vanusest alatest ma ei saa enam lastelaagritest osa võtta ning läksin hoopis laagrikasvatajate kursusele,“ rääkis Kristina ajast, kui ta esimest korda sai aru, et hoopis noorsootöö võib olla tema eriala. Peale kursuse lõppu kutsuti teda liituma noorteorganisatsiooniga, millest sai alguse tõeline teekond – programmides osalemine, projektide loomine ning ürituste korraldamine. Sellest ka armumine noorsootöösse.
„Teismelisena sain aru, et mingist vanusest alatest ma ei saa enam lastelaagritest osa võtta ning läksin hoopis laagrikasvatajate kursusele.”
Läbides ülikooli ning kogudes kogemusi erinevatel töökohtadel, jõudis Kristina läbipõlemiseni. See viis ka mõtteni – kas noorsootöö on üldse temale? Siiski ei sobinud ka elu noorsootööta. „Mul oli alles see soov aidata teisi, olla noortega koos ja see, mida ma olen kogenud enda isiklikus elus, aitab mind väga selles töös,“ on Kristina õnnelik, et jäi püsima noorsootöösse. Uus peatükk algas Põhja-Tallinna Noortekeskuses.
„Mul oli alles soov aidata teisi, olla noortega koos ja see, mida ma olen kogenud enda isiklikus elus, aitab mind väga selles töös.”
Töö Põhja-Tallinnas
“Noored näevad mind ja tulevad kallistavad, ütlevad häid sõnu ja see teeb pikaks ajaks südame soojaks.”
Kohe on Kristinal täitumas 5 aastat Põhja-Tallinna noortekeskuses. „Selle koha atmosfäär, noored ja meeskond, eriti juhataja, hoiavad mind siin. Ma tunnen, et olen osa tiimist ja saan vastutada ning tegeleda asjadega, mis mulle enim meeldivad,“ kiitis Kristina on praegust töökohta ja tööandjat. Eriti meeldejäävaks tegi selleaastase tunnustusürituse fakt, et pikaajalise panuse preemia sai Kristina juhataja Maris Pošlin ja „Aasta vabatahtlik“ tiitliga pärjatud Kristina noor Darja Šklovskaja.
Raskematel aegadel pakub töö rõõmu ja energiat. „Ma vaatan noori ja tihti nad meenutavad mulle ennast selles vanuses ja kuidas mina käitusin. Ma mõistan, miks nad nii käituvad ja olen uhke kui näen kui avatud, julged ja toredad noored tegelikult on. See on ka motivatsiooniks mulle samamoodi käituda,“ kiidab Kristiina noori ja julgustab ka kõiki teisi proovima, katsetama ning julgema eksida.
Olla oodatud on suurim tunnustus. „Ma tulen tööle ja tunnen elevus, ma tahan tegutseda ja suhelda. Noored näevad mind ja tulevad kallistavad, ütlevad häid sõnu ja see teeb pikaks ajaks südame soojaks.“
