Kiire elutempo ja infomüra keskel tunnevad paljud end kurnatuna, pinges ja stressis. Seetõttu muutub üha olulisemaks küsimus, kuidas ja kus akusid laadida ja oma jõudu taastada. Psühholoogi sõnul peitub vastus seal, kus veedame kõige rohkem aega – meie enda kodus. Läbimõeldud sisustusega kodust võib saada mitte ainult koht, kus lõõgastuda, vaid ka meie emotsionaalse tasakaalu keskpunkt.

Läbimõeldud sisustusega kodust võib saada mitte ainult koht, kus lõõgastuda, vaid ka meie emotsionaalse tasakaalu keskpunkt.

Kodu – koht, kus jääda iseendaks

Elus on hetki, mil tahame korraks aja maha võtta, maailma saginast ja mürast eemale pääseda ning lihtsalt olla. Tänapäeval, kui igapäevaelu on stressirohke ja täis ettearvamatuid väljakutseid, saab kodust midagi enamat kui lihtsalt füüsiline elukoht. See on paik, kus saame olla need, kes me tegelikult oleme – ilma tingimuste, kiirustamise või ootusteta.

Foto: Freepik

Seda kinnitab ka IKEA koduse elu uuring, millest selgus, et 54% Eesti elanikest, kes tunnevad end kodus väärtustatuna ja saavad seal olla nemad ise, tunnevad elust suuremat rõõmu.

54% Eesti elanikest, kes tunnevad end kodus väärtustatuna ja saavad seal olla nemad ise, tunnevad elust suuremat rõõmu.

Psühholoog Rita Rätsepa sõnul on meelerahu taastav kodu koht, kus inimene tunneb end psühholoogiliselt ja füüsiliselt turvaliselt. Koht, kus kedagi ei mõisteta hukka, kus inimene saab olla tema ise ning ennast ja oma emotsioone vabalt väljendada. „Taastavas kodus kontrollib inimene ise oma keskkonda. Ta saab vabalt otsustada, kes sinna pääseb või kuidas seda kujundada. Kodus peaks igaühel olema võimalus väliskeskkonnast ja igapäevastest tegevustest taastuda – see on koht, kus akusid laadida. Samuti peaks see pakkuma võimalusi perega aega veeta ja kohtuda sõprade ja sugulastega,“ ütleb Rätsepp.

Kodus peaks igaühel olema võimalus väliskeskkonnast ja igapäevastest tegevustest taastuda – see on koht, kus akusid laadida.

Foto: Freepik

Elukeskkond mõjutab oluliselt meie emotsionaalset heaolu – see võib kas taastumisele kaasa aidata või hoopiski võimendada ülekoormust ja psühholoogilist ebamugavustunnet. „Näiteks mürarikas keskkond või liiga ereda valgusega, ülerahvastatud või asju täis kuhjatud ruumid põhjustavad kehas stressireaktsiooni. Südame löögisagedus suureneb, kortisoolitase tõuseb ja inimene väsib. Füüsiline segadus põhjustab vaimset segadust. Visuaalne ülekoormus ei lase ajul puhata,” selgitab psühholoog.

Füüsiline segadus põhjustab vaimset segadust.

„Inimesed vajavad nii ühtekuuluvustunnet kui ka privaatsust – kodu, kus sa ei saa üksi olla või kus sul ei ole võimalust kvaliteetselt suhelda, võib ärevust suurendada,“ lisas ta.

Rahustava õhustikuga kodu

Emotsionaalset tasakaalu toetava kodu loomine ei tähenda senises keskkonnas suurte muudatuste tegemist. IKEA Eesti sisekujundusosakonna juhi Brita Mikvere sõnul piisab teadlikest otsustest, mis puudutavad meeli ja harjumusi.

Foto: Freepik

„Üks kõige olulisemaid asju, millele mõelda, on ruumitaju. Kui kodus on liiga palju mööblit või kasutamata esemeid, muutub sealne keskkond rõhuvaks. Seetõttu on oluline jätta tubades ruumi liikumiseks – inimene tunneb enda paremini avatud, mitte visuaalselt või füüsiliselt ülekoormatud ruumides. Näiteks magamistoast tõelise rahusadama kujundamiseks tasub seal liigsest mööblist ja tehnoloogiast loobuda. Samuti soovitan siin kasutada pehmeid materjale ja pimendavaid kardinaid,” ütleb sisekujundaja.

Kui kodus on liiga palju mööblit või kasutamata esemeid, muutub sealne keskkond rõhuvaks.

IKEA uuringu kohaselt seostab 35% Eesti elanikest kodust saadud rõõmu kõige enam lemmiktegevustega. Seetõttu võivad koduse elu kvaliteeti oluliselt parandada isegi väikesed, kuid läbimõeldud alad, mis on lugemiseks, käsitööks või puhkamiseks.

Foto: Freepik

Mikvere sõnul mõjutavad meie heaolu märkimisväärselt ka valgus, helid ja lõhnad. Eri liiki valgustid – lampidest küünaldeni – loovad meeleolu ja hõlbustavad puhkerežiimile lülitumist. Välisilma rutu ja lärmi unustamisel võib abi olla eeterlikest õlidest või mahedatest loodushäältest, näiteks vaiksest veevulinast.

Muutuse võivad tuua ka rituaalid

Selleks, et kodu su psühholoogilist tasakaalu toetaks, saab ise paljugi ära teha. Siinkohal on võtmesõnadeks teadlikkus ja järjekindlus. Rita Rätsepp soovitab hommikul esimese asjana nutiseadme haaramise asemel hoopis akna avada ja tuppa loomulikku valgust lasta. Hommikuvalgus tõstab tuju ja suurendab keskendumisvõimet. Lisaks võivad stressihormoonide taset vähendada hommikused venitusharjutused.

Hommikuvalgus tõstab tuju ja suurendab keskendumisvõimet.

„Iga päev võiks leida aega teha midagi aeglaselt ja naudinguga. Joo näiteks oma lemmikkohas lemmikkruusist tassike teed ja kuula vaikust. See mõjub närvisüsteemile hästi. Tähtis on olla hetkes, mitte telefonis skrollida. Kahjuks on tänapäeval nii, et vaikus tekitab paljudes ärevust, sest see on harjumatu,” ütleb psühholoog. Lisaks soovitab ta koju taimi hankida. „Piisab isegi ühestainsast tillukesest taimest. Ka väike kokkupuude loodusega vähendab stressi ja negatiivseid mõtteid ning soodustab taastumist,“ ütleb Rätsepp.

Foto: Freepik

Veel üks oluline tegur, mis suurendab emotsionaalset vastupanuvõimet, on inimsuhete kvaliteet. „Räägi kaaslastega, kuula ja kallista neid. Soe, siiras ja vahetu inimkontakt annab kehale ja ajule signaali, et sinust hoolitakse ja sind toetatakse. Sel viisil närvisüsteem taastub, emotsionaalne paindlikkus suureneb ja stressirohked olukorrad tunduvad talutavamad,” ütleb ekspert.

Soe, siiras ja vahetu inimkontakt annab kehale ja ajule signaali, et sinust hoolitakse ja sind toetatakse.

Sisekujundaja nõustub Rätsepaga, rõhutades füüsilise ruumi olulisust emotsionaalsete protsesside toetamisel. Ta soovitab luua koju rahuliku nurgakese, kus veeta aega nutiseadmeteta ja olla rahulikult iseenda seltsis. See ei võta palju ruumi – piisab paarist ruutmeetrist lemmiktooli, raamatu ja tassitäie tee jaoks – kõige tähtsam on, et siin saab pühenduda iseendale ja mõnele mõnusale tegevusele.