Eesti on 2025. aastaks valmis ehitanud idapiiri viivitusaia ja paigaldanud olulise osa seiretehnikast ning piiripunktidest, kuid julgeolekukeskkonna muutuste tõttu jätkatakse piiri täiendavat arendamist veel kahel järgneval aastal. Sel aastal valmib Luhamaa juhtimiskeskus ning jätkatakse Narva jõepiiri taristu ja seirepositsioonide rajamist, sealhulgas droonide seiret toetavate süsteemidega. Viimase 15 kilomeetrise maismaalõigu rahastamiseks plaanitakse esitada taotlused valitsusele ja Euroopa Liidu fondidest. Piiri väljaehituse eesmärk on luua terviklik ja kaasaegne süsteem, mis võimaldab varakult tuvastada ebaseaduslikke piiriületusi ning tagada kiire reageerimine. Kõik planeeritud tööd peaksid valmima 2027. aasta lõpuks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eesmärk 2025. aasta lõpuks välja ehitada idapiir on täidetud ning viivitusaed algselt planeeritud mahus välja ehitatud. Arvestades muutunud julgeolekukeskkonda, on idapiiri vajadused kasvanud, mistõttu jätkuvad täiendavad tegevused kaasaegse piiri välja ehitamisel ka kahel järgmisel aastal.
Foto: PPA
Möödunud aasta lõpuks valmis ca 110 kilomeetrit maismaapiiri, kinni ehitati mitmeid piirilõike, mis olid varasemalt maade vahetamise objektid, paigaldati kümneid kilomeetreid uut seiretehnikat, tugevdati meie piiripunkte ning need on nüüd valmis vajaduse tekkimisel kiireks sulgemiseks, valmis Narva juhtimiskeskus, rajati uusi seiremaste tuleviku drooniseire ja seire vajadusest lähtuvalt. Eelmisel aastal tehti piiriehitustöid ligemale 47 kilomeetri pikkusel ala, varasematel aastatel on piiritaristu väljaehitusega seotud töid teostatud ca 63 kilomeetri ulatuses.
PPA piirivalve juhi Veiko Kommusaare sõnul sai piir 2025. aastaks lubatud mahus valmis, kuid praeguse julgeolekuolukorra ning kasvanud vajaduste tõttu jätkuvad kaasaegse piiri ehitamise tööd ka kahel järgneval aastal. „Meie eesmärk on jätkata planeeritud tegevusi idapiiri täislahenduses väljaehituseks. Eesmärk on viia lõpuni hetkel töös olevad maismaapiiri taristu ja tehnilise seirevõimekuse väljaarendamisega seotud tegevused ning seda ka neis kohtades, kus varasematel aastatel kokkuhoiu raames otsustati piiritaristu ehitamine ajatada,“ kirjeldas Kommusaar.
Sel aastal valmib tema sõnul Luhamaa juhtimiskeskus ning jätkatakse Narva jõepiirile taristu väljaehitusega. „Juba rajatud viiele uuele seirepositsioonile lisaks on hetkel töös üheksa uue seirepositsiooni rajamine sinna juurdekuuluva taristuga, mis toetavad osaliselt ka droonide seiret,“ loetles ta eesootavaid tegevusi.
„Ka praegu rahastamata viimase 15 kilomeetrise maismaalõigu osas, mis 2025. aasta tööde nimistusse ei kuulunud, on meil plaanis koos siseministeeriumiga esitada puuduolevad vajadused Vabariigi Valitsusele rahastuse leidmiseks. Niisamuti on seiretehnika osas plaan taotleda vahendeid Euroopa Liidu fondidest. Eesti väärib terviklikku ja kaasaegset piiritaristut ning meie soov on see lõpuni välja ehitada,“ rõhutas piirivalvejuht.
Kommusaare sõnul on kaasaegse piiri puhul oluline, et toimiks terve ahel. „Kui piir on täie mahus valmis, siis on seal toimivad seiresüsteemid, mis aitavad võimalikult vara saada teada sellest, et keegi kavatseb piiri ebaseaduslikult ületada. Viivitusaed, mis peab võimalikult kaua halbade kavatsustega inimesi kinni. Piiril toimuv jõuab kaasaegsetesse juhtimiskeskustesse, kus piirivalvuritel on ülevaade kogu piiri ulatuses toimuvast ja sealt saadetakse sündmuskohale ka lähimad piirivalvepatrullid. Ning lõpuks on äärmiselt oluline see, et piirivalvurid, olgu nad patrullis maasturiga, ATV-ga või jalgsi, jõuavad kohale võimalikult kiiresti,“ täiendas ta.
- Kogu idapiiri väljaehitusega seotud töödega on PPA planeerinud lõpule jõuda 2027.aasta lõpuks.
