Filmirežissöör Peeter Rebane osales dokumentaalulme romaani „Teadvuse sünd“ esitlusel, kus ta rõhutas teose võimet esitada uusi küsimusi maailma ja teadvuse olemuse kohta ilma valmis vastuseid pakkumata. Ta tõi välja, et ulme annab vabaduse mõelda erinevatest perspektiividest ning teadvuse mõiste on seotud vaatleja olemasoluga. Rebase jaoks on teadlik kohalolu oluline ning ta käsitleb tehisintellekti loomingus pigem abivahendina kui loovuse asendajana.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Filmirežissöör Peeter Rebane oli üks neist, kes oli kohal Kultuurikatlas toimunud dokumentaalulme romaani „Teadvuse sünd“ esitlusel. Rebane ei otsinud värskest teosest ja selle esitlusest niivõrd vastuseid, vaid hoopis uusi küsimusi. Tema sõnul seisneb selle raamatu tugevus just selles, et see annab vaatajale ja lugejale vabaduse mõelda maailma ja teadvuse üle ilma, et keegi ütleks ette, kuidas seda tegema peaks.
Raamatu tugevus seisneb selles, et see annab vaatajale ja lugejale vabaduse mõelda maailma ja teadvuse üle ilma, et keegi ütleks ette, kuidas seda tegema peaks.
Rebase sõnul on tegemist teosega, mis ei paku valmis vastuseid, vaid julgeb esitada küsimusi. „Ulme annab inimestele rohkem vabadust kuulata,“ märkis ta, lisades, et kui sama sisu oleks esitatud ainult dokumentaalses vormis, võtaksid lugejad kiiremini kaitsepositsiooni. Ta nendib, et tõde on alati seotud vaataja perspektiiviga ja tasandiga, millelt maailma vaadata.
Raamatust kõlama jäänud mõte, et teadvus vajab vaatlejat nagu vari vajab valgust, avas Rebase jaoks sügavama arutelu teadlikkuse olemuse üle. Tema sõnul jõuab ta üha sagedamini äratundmiseni, et ainus, mida ta saab päriselt väita, on see, et ta on. „Kui vaadata teadlikkuse tasemelt, siis kõik koosneb teadvusest – inimesed, kivid, meri. Küsimus on pigem teadvuse astmes või sageduses,“ arutles ta.
Kui vaadata teadlikkuse tasemelt, siis kõik koosneb teadvusest – inimesed, kivid, meri. Küsimus on pigem teadvuse astmes või sageduses.
Ka Rebase igapäevaelus on kohalolu teadlik harjutamine saanud oluliseks osaks. Ta kirjeldas hetke, kus esialgne üksinduse tunne asendus tänutundega ning seda mitte seetõttu, et olukord oleks muutunud, vaid muutus vaade. „Iga hetk on valik – kas me tahame olla rahul sellega, mis on, või ajame taga mingit tulevikupilti, mis kunagi päriselt ei saabu,“ sõnas ta.
Tehisintellekti rolli loomingus käsitleb Rebane pragmaatiliselt. Ta ei kasuta AI-d loovuse asendajana, vaid abivahendina uurimistöö tegemisel ja rollide mõtestamisel. „Minu jaoks on ta pigem abiline erinevate uurimuste tegemisel ja keegi, kes aitab kiiresti analüüsida ja pakub variante, mille seast saab edasi valida,“ selgitas ta, selgitades, et loomerõõmu soovib ta jätta iseendale.
Heade uudiste portaali GoodNews peatoimetaja võtab vestluse kestel kätte raamatu “Teadvuse sünd” kaardipaki, kus on kirjas raamatust valitud filosoofilised mõttekäigud. Vaata, millise kaardi tõmbas pakist välja Peeter Rebane ja kuidas ta filosoofilist mõttekäiku edasi mõtestab …
10 head mõtet raamatust:
- Mõtle. Aga mitte liiga kaua. Maailm muutub kiiresti.
- Teadmine pole sama mis mõistmine.
- Nagu vari vajab valgust, vajab teadvus vaatlejat.
- Kõike suurt, mida ehitatakse – ehitatakse aeglaselt.
- Võib-olla just selles ongi tõe algus – mitte selles, kes räägib, vaid selles, kui keegi julgeb kuulata.
- Tõeline sild ehitatakse mitte ainult tehniliselt, vaid eelkõige emotsionaalselt.
- Kõik lõpud on algused, mis pole veel ära tundnud võimalusi.
- Seal, kus universumi süda lööb aeglasemalt kui meie oma, aga sügavamalt – sealt tulevad õpetajad.
- Tulevik pole sirge tee ega lukus kood.
- Iga sild algab usaldusest – et teisel pool on keegi, kes sammu vastu teeb.
