Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud korraldas seminari, kus arutati mälestiste omanikele mõeldud kriisijuhendi lõppviimistlust ja levitamist, et tugevdada kultuuripärandi kaitset eriolukordades. Juhend koondab praktilisi soovitusi ajaloolise vara ettevalmistamiseks ja kaitsmiseks ning rõhutab lihtsat kasutatavust ja kiiret abi kriisiolukorras. Levitamisel on oluline roll muinsuskaitse nõunikul, omavalitsustel ja kogukondadel, sealhulgas LEADERi tegevusrühmadel, kes aitavad juhendi laiemat levikut. Seminaril käsitleti ka kogukondade koostöö tähtsust, praktiliste harjutuste vajadust ning juhendi pidevat täiendamist ja digitaalse kättesaadavuse tagamist.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud (EAHÜ) kogus 13. jaanuaril Tallinnas eri osapooled ühise laua taha, et arutada mälestiste omanikele mõeldud kriisijuhendi lõppviimistlust ja selle üleriigilist levitamist. Eesmärk on tugevdada kultuuripärandi kaitset nii rahuajal kui ka kriisides ning leppida kokku, kuidas info jõuaks võimalikult paljude omanike ja kogukondadeni.
EAHÜ rõhutas, et kriisides on kultuuripärand sageli üks haavatavamaid väärtusi, kuid selle säilimine on rahvusliku identiteedi ja järjepidevuse alustala. Valmiv juhend koondab praktilised teadmised ja tegevussuunised, kuidas ajaloolist vara ette valmistada, kaitsta ja kriisi ajal võimalikult hästi hoida.
„Kriis ei küsi, kas hoone on muinsuskaitse all või mitte. Ta tabab seda, mis on habras ja asendamatu,“ ütles EAHÜ koordinaator Tõnu Kiviloo. Tema sõnul aitab juhend vajalikud sammud läbi mõelda juba enne kriisi, kui otsustamiseks on aega, ning tegutseda kindlamalt siis, kui aega napib.
Koostööseminaril arutati, et juhend ei jääks pelgalt pikaks dokumendiks, vaid muutuks omaniku jaoks päriselt kasutatavaks tööriistaks. Osalejate sõnul peaks juhend olema lihtsas vormis, vajadusel ka lühema versioonina ning lõppema kontaktide ja telefoninumbritega, et kriisiolukorras oleks abi kiiresti käepärast.
Levitamise puhul rõhutati rolli, mida saavad kanda nii muinsuskaitse maakonnanõunikud kui ka kohalikud omavalitsused ja kogukondlikud võrgustikud. Arutelus kõlas ettepanek, et Muinsuskaitseamet võiks korraldada maakonnapõhiseid teabepäevi mälestiste omanikele ning anda juhendist selged viidad, kust vajalikku lisainfot leida. Samuti toodi välja, et omavalitsusjuhtide kaudu saab info viia LEADERi tegevusrühmade ning külatasandini ning et ka linnade ja valdade päevad võiksid olla üks sobiv üritus teema käsitlemiseks.
Eraldi rõhutati kogukondade sisemiste võrgustike olulisust kriisivalmiduse tugevdamisel. Just kohalikud suhted ja usaldusel põhinevad kontaktid toimivad sageli vahelülina inimese, ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse vahel ning võimaldavad info, abi ja vastutuse kiiret liikumist kriisiolukorras. Selliste võrgustike teket ja toimimist saavad omakorda võimendada kohalikud LEADERi tegevusrühmad, kellel on vahetu side külade, kogukondade ja kohalike algatustega. LEADERi kaudu saab kriisijuhend jõuda mitte ainult üksikute mälestiseomanikeni, vaid laiemalt kogukondadesse, kus teadmised ja valmisolek kujunevad ühiseks ning vastastikku toetavaks ressursiks.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid rõhutas, et läbimõeldud koostöö riigiasutuste, omavalitsuste ja vabatahtlike ühenduste vahel on kriisiolukorras otsustava tähtsusega. Kui rollid, vastutus ja infovahetus on varakult kokku lepitud, aitab see vältida segadust ja killustatust ning suurendab ühist võimekust kaitsta kohaliku identiteedi jaoks olulisi paiku.
Eesti Mõisate Ühenduse president Jaanus Kiili sõnul ei tohi kriisivalmiduses fookus jääda ainult hoonetele. Lisaks seintele ja katusele vajavad kaitset ka mõisates tallel olevad kunstiväärtused, arhiivid ja raamatukogud ning perekondade ja kogukondade lood. Kui kogud on enne kriisi kaardistatud ja evakuatsioonivõimalused läbi mõeldud, on kriisis võimalik päästa seda, mida hiljem enam asendada ei saa.
Seminaril räägiti ka praktiliste harjutuste vajadusest. Olukordi saab simuleerida lauaharjutustena ja objektipõhiselt, et kogukonnad ja omanikud saaksid läbi mängida näiteks lekke või tulekahju stsenaariumi ning õppida, kuidas tegutseda.
- EAHÜ hinnangul peab juhend jääma ajas täiendatavaks ning jõudma võimalikult paljude inimesteni eelkõige digitaalselt. Juhendi EAHÜ kodulehelt Eahu.ee.
