TalTechi juhtimisel läbiviidud uuring näitas, et Eesti koolides kasvab huvi ettevõtluse ja IT-iduettevõtluse vastu, kuid õpetamise tase on kooliti väga erinev. Õpilaste teadmised ettevõtlusest ja IT-st paranesid projekti jooksul märgatavalt, samas õpetajad tõid esile vajaduse praktiliste õppematerjalide ja parema ajakava järele. Uuring rõhutas tehisintellekti olulisust noorte ideedes ning soovitas integreerida AI ja andmekaitse temaatikat ettevõtlusõppesse. Samuti toodi välja soovitused interdistsiplinaarse koostöö suurendamiseks ning mentorite kaasamiseks. Kokkuvõttes näitab uuring, et kuigi huvi valdkonna vastu on suur, vajab õpetamine süsteemsemat tuge ja ressursse.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
TalTechi juhtimisel läbi viidud värske uuring näitab, et Eesti koolides kasvab nii õpilaste kui õpetajate huvi ettevõtluse ja eriti IT-iduettevõtluse vastu, kuid valdkonna õpetamine on kooliti väga erineval tasemel. Uuring viidi läbi 2024–2025. aastal osana Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja Euroopa Liidu toetatud iduettevõtluse arenduse projektist.
Õpilaste teadmised paranesid
Küsitluses osalenud 67 õpilast hindasid oma varasemaid teadmisi ettevõtlusest ja IT-sektorist pigem tagasihoidlikuks. Eriti nõrgaks peeti arusaama äriplaanidest, idee müümisest ja iduettevõtluse toimimisest. Projekti lõpuks tõusis teadmiste hinnang kõigis kategooriates märkimisväärselt ning enamik õppijaid tundis, et on saanud vajalikke uusi oskusi ja kindlustunnet. Üldhinnang projektile oli õpilaste seas kõrge – keskmiselt 8,8 punkti 10-st. 36 noort leidsid, et projekt oli neile kasulik ning 19 väljendas soovi sarnastes tegevustes tulevikus uuesti osaleda.’
Õpetajad tunnevad vajadust praktiliste materjalide järele
Küsitlusele vastas ka 19 õpetajat, kellest enamik osales projektis koos õpilastega. Õpetajad hindasid ettevõtluse ja iduettevõtluse õpetamiseks vajalikke oskusi projekti jooksul paranenuks, kuid tõid välja mitu kitsaskohta: vähene kindlustunne IT-ettevõtete töökorralduse selgitamisel, piiratud aeg ainekavades ning praktiliste õppematerjalide puudus. Õpetajate hinnang projekti kasulikkusele oli samuti positiivne – keskmiselt 8,05 punkti. Siiski märgiti, et HEV-õpilaste vajadustele kohandatud materjale on vähe ning see takistas nende täielikku kaasamist.
Tehisintellekt on tõusnud noorte ideedes kesksele kohale
Uuring tõi esile, et paljud õpilaste äriplaanid sisaldasid tehisintellekti lahendusi. Õpetajate sõnul peegeldab see noorte loomulikku huvi AI vastu, kuid samas paljastab puudujääke teadmistes andmekaitsest, eetilistest kaalutlustest ja digiturvalisusest. Uuringu läbiviijate hinnangul tuleks tehisintellekti kasutamist ja sellega seotud juriidikat käsitleda ettevõtlusõppe osana senisest süsteemsemalt.
Uuringu läbiviijate hinnangul tuleks tehisintellekti kasutamist ja sellega seotud juriidikat käsitleda ettevõtlusõppe osana senisest süsteemsemalt.
Koolide lähenemised erinevad märkimisväärselt
Intervjuude põhjal selgus, et ettevõtlusõpet toetavad koolid suudavad pakkuda õppijatele praktilisi tegevusi ja tugevaid väljundeid. Teistes koolides on ettevõtlusõpe valikuline või puudub. Sama lugu on IT-õppega: mõnes koolis on digipädevused ja programmeerimine tugevad, teistes piirduvad need elementaarse tasemega. Erinevused mõjutavad ka projektis osalemist – koolides, kus puudub varasem kokkupuude ettevõtlus- või IT-projektidega, sõltub edu suuresti õpetaja isiklikust motivatsioonist ja ajamahust.
Uuringus tuuakse välja mitu soovitust idu ja loovprojektide alaste tegevuste arendamiseks:
- Suurendada interdistsiplinaarset koostööd IT- ja ettevõtlusõpetajate vahel
- Pakkuda õpetajatele praktilisi ja kasutusvalmis õppematerjale
- Integreerida tehisintellekti ja andmekaitse temaatika õppeprotsessi
- Kavandada ettevõtlusprojekte pikema ajaraamiga, eelistatult terveks õppeaastaks
- Toetada koolide võimalust kaasata mentoreid ja korraldada ettevõtete külastusi
Uuring näitab, et kuigi Eesti noortel on suur huvi ettevõtluse ja IT vastu, ei jõua nende vajadusteni alati piisavalt süsteemset tuge ega õppematerjale. Õpetajad on valmis valdkonda arendama, kuid vajavad selleks praktilisi ressursse ja paremat koostööd. Projektil oli selge positiivne mõju nii õpilaste teadmistele kui õpetajate professionaalsele enesekindlusele, mis loob tugeva aluse järgmiste sarnaste programmide edendamiseks.



