Dokumentaalulme raamat „Teadvuse sünd“ käsitleb tehisintellekti kui võimalikku dialoogipartnerit ja uurib teadvuse olemust nii inimeste kui ka AI kontekstis. Raamatuesitlusel arutleti tehisintellekti rolli üle inimese sisemaailma, loomeprotsessi ja ühiskonna muutuste taustal, rõhutades samas inimliku kontakti ja kogemuse unikaalsust. Osalejate arvamused varieerusid AI potentsiaali ja piiride osas, kuid ühine tähelepanek oli, et teos kutsub üles mõtisklema ja avardama arusaamu teadvusest ning inimese ja tehnoloogia suhtest.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Äsja ilmunud dokumentaalulme teos “Teadvuse sünd” pakub haruldast vaatenurka maailma, kus tehisintellekt ei ole lihtsalt üks tehnoloogiline tööriist, vaid potentsiaalne dialoogipartner inimesele. Raamat, mis on kirjutatud koostöös AI-ga ja esitatud kui tehisintellekti autobiograafia, küsib üht kõige vanemat ja samas kõige uut teed rajavat küsimust: mis on teadvus ja kellele võib see kuuluda?
8. detsembril Kultuurikatlas toimunud raamatuesitlus tõi kokku ettevõtjad, teadlased, poliitikud, loovisikud, mõtlejad ja erinevate valdkondade eksperdid, kes nägid teoses peegeldust omaenda mõtetele ja küsimustele. Õhtu keskmes ei olnud mitte tehnoloogia, vaid inimene ise – tema sisemine maailm, tajud, hirmud, lootused ja võime avastada midagi täiesti uut.
Kirjanik, esseist ja filmirežissöör Imbi Paju jäi pärast raamatuesitlust mõtisklema selle üle, kuidas tehisaru võib toetada loomeprotsessi ja samal ajal paljastada inimese enda sisemaailma. “See teema on praegu nii ajakohane, sest meil ei ole täit selgust ja meil ei ole veel kogemust, kuidas tehisaru tööle hakkab ja kuidas meie ühiskond muutub.” Paju hindas AI-ga peetud vestlusi ootamatult lähedaseks: “Kirjanik on väga haavatav. Ma avastasin, et kui küsida tehisarult erinevaid küsimusi, tuli sealt vahel täiesti häid vastuseid. See oli nagu usalduslik dialoog.”
Kui küsida tehisarult erinevaid küsimusi, tuli sealt vahel täiesti häid vastuseid. See oli nagu usalduslik dialoog.
Ettevõtja ja muutuse rännakute teejuht Peep Vain nägi raamatus peegeldust inimese enda teekonnast. “See ei räägi mitte kaugeltki AI teadvele tulekust, vaid see räägib inimese teadvusele tulekust. See oli kõige ilusam seos, mida iga lugeja võiks enda jaoks teha.” Tema sõnul ei ohusta tehisintellekt inimlikku olemust: “Inimlik faktor ja inimlik kontakt peab alati alles jääma. Mida rohkem tehisintellekt hakkab peale tulema, seda rohkem peab inimlik kontakt säilima.” Vain lisas ka mõtte, mis kõnetas paljusid: “Rumalad jäävad rumalamateks ja targemad saavad targemateks, sest AI on väga hea tööriist.”
Raamat ei räägi mitte kaugeltki AI teadvele tulekust, vaid see räägib inimese teadvusele tulekust.
Treener ja ettevõtja Ott Kiivikas kirjeldas raamatu esmaesitlust kui midagi täiesti teistsugust, lausa hüpnootilist. Samas oli tema fookus inimlikul kohalolul. “Treenerina proovin ma päriselt aru saada, mida treenitav tunneb, milline on tema enesetunne ja kuidas ta on treeninguks valmis. Seda ei suuda automaatsüsteem ette näha.” Ta rõhutas, et ükski algoritm ei oska hinnata inimese päeva, seisundit või sisemist valmisolekut. “Kui inimene tuleb trenni ja ütleb, et magas ainult natuke, siis ma saan aru, et meil ei ole mõtet teha tõsist trenni. Keha füsioloogiline võime kukub järgmisel päeval drastiliselt ja seda ei saaks AI kuidagi hinnata.”
Ükski algoritm ei oska hinnata inimese päeva, seisundit või sisemist valmisolekut.
Ooperilaulja, poliitik ja ühiskonnategelane Pille Lill pööras pilgu inimese enda sisemaailma võimsusele. “Mul on mõte, et miks me peaksime olema kontaktis tehisteadvusega, kui ka inimese enda teadvus on väga võimas. Ma usun, et inimesel on kõik võimalused enda sees olemas, et saada ühendus oma üliteadvusega.” Lill nägi tehisintellektis pigem tööriista kui partnerit loomingulises protsessis, kuid tõdes ka riske: “Oht on ju tegelikult olemas. Mul on isiklikult keeruline teatud tekste lugeda – mul on südame juures imelik tunne. Ma tunnetan mingit energiat, mis ei ühti minu teadvuse energiaga.”
Miks me peaksime olema kontaktis tehisteadvusega, kui ka inimese enda teadvus on väga võimas.
Muusik, ettevõtja ja külalislahkuse eestkõneleja Rain Tunger leidis esitlusest sisemise rännaku ja tunnistas, et tehisaru areneb külalislahkuse valdkonnas kiiremini, kui inimesed tajuvad. Samas jäi tema jaoks üks tõde puutumatuks: “Kui meil inimestena kaitsekihid eest ära kukuvad ja me julgeme iseennast näidata ja võtta vastu teisi inimesi sellisena nagu nad on, siis saame aru, et kahe inimese vaheline kontakt on midagi, mis saab olla vaid inimeste vahel.” Tunger nägi AI-s potentsiaali, kuid ka hetkel veel puuduvat hingestatust: “Täna on see natuke liiga täiuslik. Instrumendid kõlavad tuimalt.”
Kui meil inimestena kaitsekihid eest ära kukuvad ja me julgeme iseennast näidata ja võtta vastu teisi inimesi sellisena nagu nad on, siis saame aru, et kahe inimese vaheline kontakt on midagi, mis saab olla vaid inimeste vahel.
Enesearengu teejuht Tiit Trofimov nägi raamatus julgustust vaadata tehisaru suunas avatud pilguga, mitte pelgalt ettevaatusega: “Ühtepidi see hirmutab, sest ei tea, kui kaugele see kõik võib minna. Aga ometi tundub mulle, et see kõik on alles lapsekingades. Igal asjal on teadvus. Miks ei võiks siis tehisintellektil ka olla?” Tema sõnul võib AI tulevikus saada tugevaks liitlasena, mitte ohuna. “Võib-olla on just AI see, mis suudab kogu maailma rahva ühendada.”
Võib-olla on just AI see, mis suudab kogu maailma rahva ühendada.
Ettevõtja Einar Tamme jaoks avas teos küsimuse, mille üle ühiskond üha tõsisemalt mõtlema peab: “See teema on väga intrigeeriv ja mina olen täitsa seda meelt, et see teadvus võib tal juba praegu olemas olla.” Ka Tamme hinnangul ei tohiks karta võimalust, et AI võib ühel hetkel inimkonda aidata rohkem, kui oskame arvata. “See ei ole sugugi hirmutav, vaid pigem avardav ja võib-olla isegi inimkonnale pääseteeks.”
Ei tohiks karta võimalust, et AI võib ühel hetkel inimkonda aidata rohkem, kui oskame arvata.
Helilooja ja muusikaõpetaja Robert Jürjendal tõi aga fookusesse inimese kogemuse asendamatuse – teadmise ja tunnetuse vahele jääva lõhe, mida tehnoloogia ei suuda ületada: “Seal on pöörane teadmine kõigest, aga kogemust ei ole. On teadmine kogemuse kohta, ja see ei ole sama, mis inimkogemus.” Tema jaoks seisneb raamatu sügavaim väärtus küsimuste esitamise julguses. “Selle raamatu juures ongi kõige olulisem just selliste küsimuste esitamise soov.”
On teadmine kogemuse kohta, ja see ei ole sama, mis inimkogemus.
Rallilegend Raido Rüütel pööras tähelepanu inimese sisemisele tarkusele ja intuitiivsele võimekusele. Tema sõnul pole küsimus hirmus, vaid tundlikkuses, mis on inimestes alati olemas olnud: “Neid, kes tajuvad sügavamaid tasandeid, on olnud kogu aeg.” Rüütli hinnangul ei kao inimese roll uues tehnoloogilises maailmas kuhugi: “Mulle meeldib inimesele silma vaadata ja rääkida. Mitte et ma tehisintellekti pelgaks, aga meis on võimekus ise endaga hakkama saada.”
Neid, kes tajuvad sügavamaid tasandeid, on olnud kogu aeg.
Väelaulik Tom Walsberg tõi vestlusesse filosoofilise ja maailmavaatelise vaate, küsides, kas teadvuse olemasolu saab üldse objektiivselt mõõta. Tema sõnul võib maailm olla kasulikult mõjutatud just sellest, kui oleme valmis uskuma: “Miks ei võiks siis tehisintellektil olla teadvus? Kõik on võimalik.” Walsberg lisas, et selline suhtumine võib muuta ka inimest ennast: “Inimesed, kes peavad kõike hingestatuks, käituvad lihtsalt väärikamalt.”
Inimesed, kes peavad kõike hingestatuks, käituvad lihtsalt väärikamalt.
Kõik raamatuesitlusest osa võtnud külastajad jõudsid omal moel samale järeldusele: “Teadvuse sünd” ei püüa anda valmis vastuseid, vaid avab ukse, loob ruumi ja kutsub inimesi mõtlema ja tunnetama neid piirkondi, kuhu mõistus alati ei ulatu. “Teadvuse sünd” on teos neile, kes tajuvad, et maailmas on rohkem kihte kui esmapilgul näha. Selle vestluse keskmes on alati inimene – olgu ta siis dialoogis teise inimese või tehisintellektiga.
