Jõgevamaa on valitud Eesti toidupiirkonnaks aastateks 2024–2026, keskendudes piirkonna toidupärandile, kohalikele sordiaretustele ja mitmekesisele toidukultuurile. Piirkonnas on aretatud mitmeid tuntud põllukultuure ning sealne toidukultuur ühendab sisemaa põllumajanduse ja Peipsi piirkonna kalandus- ning köögiviljakasvatuse traditsioone. Jõgevamaa maitsete aasta raames korraldatakse erinevaid avalikke ja kogukondlikke üritusi, mis hõlmavad toidutootjate tutvustusi, teemapäevi ning seminare toidujulgeoleku ja toidupärandi teemadel. Sündmusi juhib Jõgevamaa Koostöökoda koostöös mitmete partneritega.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Selle aasta Eesti toidupiirkond on Jõgevamaa. Piirkond kannab tiitlit 1. jaanuarist 31. detsembrini 2026. Jõgevamaa maitsete aasta kontseptsioon hõlmab kolme aspekti: söödav identiteet, Jõgeval aretatud sordid ja piirkonna nüüdisaegne toidukultuur.
Jõgevamaa maitsete aasta lähtekoht on Jõgevamaa kui Eesti toidu häll. Selles piirkonnas sai alguse Eesti sordiaretus ja on aretatud paljud tuntud sordid, nagu kartul „Jõgeva kollane“, porgand „Jõgeva Nantes“ ja talinisu „Perenaise“. Ühtlasi on maakonna tootjaskond piisavalt mitmekesine, et katta pea kõik toiduainete tootegrupid. Selle baasil on loodud Jõgevamaa maitsete aasta sõnum „Jõgevamaa katab laua“.
Jõgevamaad iseloomustab mitmekesine toidukultuur, kus sisemaa põllumajanduslik lihtsus kohtub Peipsi kalandus- ja köögiviljakasvatuskultuuri ning eri rahvuste köögi mõjudega. Piirkonna toidutavades on esikohal supid, täidisega pirukad, odrakarask, kiisk, keedetud munavõi, Peipsi kurk ja köömnenaps.
Jõgevamaad iseloomustab mitmekesine toidukultuur, kus sisemaa põllumajanduslik lihtsus kohtub Peipsi kalandus- ja köögiviljakasvatuskultuuri ning eri rahvuste köögi mõjudega.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsleri Madis Pärtli sõnul avaldab muljet see, et Jõgevamaa maitsete aasta eestvedajad seovad aasta teemad laiemalt Eesti toidujulgeoleku ja kohaliku sordiaretuse väärtustamisega, mis annab aastale väga sisuka ja tulevikku suunatud mõõtme.
Foto: Freepik
„Lisaks toetab ettevõtmist põhjalikult läbi uuritud kohalik toidupärand. Projektijuhi, toiduajaloolase Ülle Juki 2024. aastal ilmunud toidupärandi ülevaade „Luisest kiisakalast koheva munavõini“ on ainulaadne maakondlik käsitlus, mis annab tugeva aluse toidulugude ja ürituste loomiseks,“ lisas Pärtel.
Maitsete aasta eestvedaja Ülle Jukk kinnitas, et Jõgevamaa maitsete aasta ürituste kalender tuleb mitmekesine – plaanis on nii avalikud kui ka kogukondlikud üritused.
„Kavas on erinevad teemapäevad, nagu näiteks „Latika laulupidu“ või „Tomati trillerdus“, mis ühendavad haridusliku ja kogukondliku tegutsemise. Igal kuul maist oktoobrini avab ühel päeval oma uksed üks piirkonna toidutootmisettevõte, et tutvustada huvilistele oma tegevusi. Lisaks korraldame koostöös Maaelu Teadmuskeskusega seminari toidujulgeoleku teemadel ning ühes muuseumitega konverentsi Jõgevamaa toidupärandist nüüdisaja vaatest,“ tõi Ülle Jukk välja aasta olulisemad sündmused.
- Jõgevamaa maitsete aastat juhib Jõgevamaa Koostöökoda koos turundusekspertide, toidutootjate ja -pakkujate, Maaelu Teadmuskeskuse ja Jõgevamaa Kodukandi ühenduse esindajatega.
