Tänasel kodanikupäeva tunnustusüritusel anti üle aasta kodaniku tiitel ja kodanikupäeva aumärgid viieteistkümnele inimesele, kes on panustanud Eesti ühiskonda erinevates valdkondades. Aasta kodanikuks valiti Päästeliidu juhatuse esimees ja tegevjuht Piia Kallas, kelle töö vabatahtliku pääste arendamisel ja Ukraina abistamisel sai esile tõstetud. Kandidaate esitati mitmest eluvaldkonnast ning aumärgi said inimesed, kes on jätnud olulise jälje kogukonnas või ühiskonnas. Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku tiitli kandidaate saavad esitada nii era- kui juriidilised isikud ning tunnustused antakse vaid kord elus.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Tänasel kodanikupäeva pidulikul tunnustusüritusel anti üle aasta kodaniku tiitel ning kodanikupäeva aumärgid viieteistkümnele Eesti inimesele, kes on märkimisväärselt panustanud meie ühiskonda.
2025. aasta kodanik on Päästeliidu juhatuse esimees ja tegevjuht Piia Kallas.
Aasta kodaniku tunnustused andis üle siseminister Igor Taro. Ministri sõnul on Eesti suure südamega inimeste maa, kus on palju tunnustamist väärt tegijaid. „Selle aasta aumärkide saajate pilt on kirju ja tugev. Meil on noorte juhitud muutused, lipukultuuri kasvatamine koolides, kogukonnaelu edendamine Taevaskojast Jõgevamaani, tugi harvikhaigustega peredele ning tänavatel tehtav kahjude vähendamine, mis päästab elusid,” ütles Taro.
Meil on noorte juhitud muutused, lipukultuuri kasvatamine koolides, kogukonnaelu edendamine Taevaskojast Jõgevamaani, tugi harvikhaigustega peredele ning tänavatel tehtav kahjude vähendamine, mis päästab elusid.
„Mul on väga hea meel, et tänavune aasta kodaniku tiitel tuleb siseturvalisuse valdkonda. Piia Kallase panus ja pühendumus vabatahtliku pääste arendamisel ning Ukraina abistamisel on erakordne. Teda võib nimetada tõeliseks eeskujuks kodanikuaktiivsuses nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt,” sõnas Taro.
Aasta kodanik Piia Kallas märkis, et Eestis on tiitlit väärt väga palju inimesi. „Eestis on tuhandeid vabatahtlikke päästjaid, kellest igaüks on väärt aasta kodaniku tiitlit,“ ütles ta. Kallas lisas, et neli aastat Ukraina päästjate abistamist on toonud juurde teistlaadset tegevust ja erilisemat pühendumist. „Abi viimine Ukrainasse on olnud emotsionaalselt ja füüsiliselt hoopis teistsugune pingutus ning selle tegevusega oleme suutnud ka Eesti vabatahtlikule päästele tuua hoopis teised väljundid. See teeb selle töö erilisemaks.“
Eestis on tuhandeid vabatahtlikke päästjaid, kellest igaüks on väärt aasta kodaniku tiitlit.
Kandidaate esitati üle Eesti ja paljudest eri eluvaldkondadest. Eriti paistsid silma kohalike kogukondade edendajad, noori ja lapsi toetavate organisatsioonide spetsialistid ning eestvedajad, tervise- ja haridusvaldkonna toetajad ning riikliku ja kohaliku tasandi kriisivalmiduse arendajad. Kandidaate oli kõigist vanuserühmadest, mis peegeldub ka viieteistkümne kodanikupäeva aumärgi saaja vanuselises koosseisus.
Aasta kodaniku aunimetust anti sel aastal üle 23. korda. Kodanikupäeva aumärke antakse tänavu 28. korda. Tänavu esitati Siseministeeriumile 51 ettepanekut kodanikupäeva aumärgi andmiseks ning 14 kandidaati aasta kodaniku tiitlile. Aumärgi saavad inimesed, kes on oma kogukonnas või laiemalt ühiskonnas jätnud olulise jälje, edendades kodanikukasvatust, väärtustades kodanikuteadvust või tehes vabatahtlikku tööd.
Kodanikupäeva aumärgi said:
- Kertu Künnapas
- Anni Roost
- Jaana Laanemann
- Kersti Tammesaar
- Margit Saar-Kraavi
- Tähti Marjamäe
- Ahti Bleive
- Ann Õun
- Ott Pruulmann
- Gregor Männi
- Mihhail Semiyanov
- Sulev Lääne
- Enelis Linnas
- Lauri Beekmann
- Pille Tutt
Eestis on kodanikupäev 26. novembril. Kodanikupäeva aumärkide ja aasta kodaniku aunimetuse kandidaate saavad esitada kõik era- ja juriidilised isikud. Aumärgi komisjon koosneb riigiasutuste ja vabaühenduste esindajatest ning kodanikuühiskonnas silma paistnud isikutest. Aumärki ja aunimetust antakse vaid kord elus.
