Eesti noorte jaoks on oma kodu oluline finantsilise stabiilsuse ja turvatunde allikas, kuid koduostu protsess algab sageli aastaid varem ning nõuab pikaajalist planeerimist ja säästmist, eriti sissemakse kogumist. Kinnisvarahinnad on viimase kümnendi jooksul kiiresti kasvanud, mistõttu soovitatakse alustada regulaarset investeerimist ja kasutada peretoetust või alternatiivseid lahendusi, nagu väiksema sissemaksega üüriga väljaostmine. Esimene kodu ei pea olema lõplik, pigem on mõistlik alustada tagasihoidlikult ning kasvatada vara väärtust järk-järgult. Noortel soovitatakse pöörduda pangaspetsialisti poole, et leida neile sobiv ja jõukohane lahendus.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Paljude Eesti noorte jaoks on oma kodu oluline turvatunde ja finantsilise stabiilsuse sümbol, kuid varajases elufaasis võib soovitud kodu ost tunduda keerulise ja sageli ka kättesaamatu eesmärgina. Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul tasub koduostu vaadata pikaajalise plaanina, mille ettevalmistus algab sageli aastaid varem.
„Kodu ei ole pelgalt kulu, vaid vara, mille väärtus võib ajas kasvada. Mida varem alustada kodulaenu sissemakseks kogumisega, seda tugevama finantsbaasi saab endale luua,“ selgitas Ollik. Tema sõnul on üürimine noores eas loomulik vaheetapp, kuid oma kodu omamine võiks olla pikaajaline eesmärk.
Mida varem alustada kodulaenu sissemakseks kogumisega, seda tugevama finantsbaasi saab endale luua.
Just sissemakseks kogumine on Olliku sõnul noorte jaoks kõige keerukam osa koduostu protsessist. „Eestis on viimase kümnendi jooksul kinnisvara hinnad kasvanud 250%, mis teeb meist Ungari järel Euroopa kiireima hinnatõusuga riigiks. See võib tekitada noortes tunde, et hoolimata järjepidevast kogumisest jooksevad kiiresti kasvavad hinnad siiski eest,“ selgitas ta.
Ollik soovitab sel juhul panna ka oma raha ajas kasvama. „Regulaarne investeerimine võimaldab ka väikeste summadega panna aja enda kasuks tööle.“
Investeerides igakuiselt 350 eurot ja saades tootluseks 6%, siis koguneb nelja aastaga 18 400 eurot, millest umbes 1 600 eurot moodustab teenitud intress, tõi Ollik näite. Kui aga vanemad alustaksid lapse sünnist igakuiselt 50 euro kõrvale panemist, koguneks 18. eluaastaks ligikaudu 18 500 eurot, millest üle 7 700 euro oleks intressitulu.
Ollik märkis, et iseseisev investeerimine pole enamasti siiski võluvits vaid toetav tegur kodulaenu sissemakseks kogumisel. „Pereliikmete toetus või väike lisasissetulek võib olla otsustav samm koduostu suunas. Kui noorel puudub võimalus lisatööd teha ja perel koduostu rahaliselt panustada, võib lahenduseks olla kokkulepe, et noor elab teatud aja vanematekodus ja kasutab seda perioodi sihipäraselt säästmiseks. Selline plaan aitab vältida tunnet, et elatakse vanemate kulul.“
Luminori partnersuhete juhi sõnul tasub noortel olla teadlik ka alternatiivsetest lahendustest, mis aitavad kinnisvaraturule siseneda olukorras, kus pangalaenu sissemakse jääb esialgu kättesamatuks. „Turule on tekkinud mudeleid, mis võimaldavad juba 2,5%ilise sissemakse eest oma tulevases kodus elada ja samal ajal sihipäraselt sissemakset koguda. Näiteks nn üüriga väljaostmise lahendus aitab hinna lukku lüüa ning vähendab riski, et kogumise ajal nihkub eesmärk aina kaugemale,“ selgitas ta.
Ollik rõhutas, et esimene kodu ei pea olema lõplik unistuste kodu – sageli on mõistlik alustada tagasihoidlikumalt ning tasapisi kasvatada oma vara väärtust. Elar Olliku sõnul näitab ka kodulaenu statistika, et esimeses kodus enamasti kogu elu ei elata – Luminori keskmine kodulaenu pikkus on 10 aastat.
Esimene kodu ei pea olema lõplik unistuste kodu – sageli on mõistlik alustada tagasihoidlikumalt ning tasapisi kasvatada oma vara väärtust.
„Soovitame noortel pöörduda pangaspetsialisti poole juba varakult, et üheskoos paika panna jõukohane plaan. Sageli selgub, et võimalused on laiemad, kui alguses tundub. Näiteks kvalifitseeruvad paljud noored eneseteadmata EISi noore spetsialisti käendusele, mille abil on võimalik tavapärase 15% sissemakse vähendada 10%ni,“ sõnas ta.



