Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum tihendavad koostööd, et arendada kõrgema etapi ravitegevust ning ühendada oma kompetentsid patsiendikäsitluses, teaduses ja õppes. Kavandamisel on uus tervishoiuasutus, mis koondaks nende erialade kompetentsid ning looks ühtse raviteekonna. Järgmiste sammudena plaanitakse arutelusid Tartu Ülikooliga ning moodustatakse töögrupid konkreetsete tegevuste ja ajakava koostamiseks. Fookuses on ühised raviteekonnad, jagatud valve- ja konsiiliumikorraldus ning ühisprojektid õppe ja teaduse valdkonnas, et parandada raviteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti kogu Eestis. Koostöö toetab ka arstiõpet ning tervishoiu jätkusuutlikkust riigis.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum tihendavad koostööd eesmärgiga arendada ravitegevust kõrgema etapi haiglate vahel. Töökohtumised on toimunud sisuka ja avatud aruteluna, koostöösuundade osas lähtutakse praktilistest vajadustest patsiendikäsitluses ja teadus- ja õppetegevuses.
Arutati nii igapäevase ravi- ja teaduskoostöö tihendamist kui ka võimalust kujundada Tartu Ülikooli, Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi baasil uus tervishoiuasutus, kuhu koonduks nende erialade kompetents, kus koostöösoov ning nägemus ühtse raviteekonna osas on suurim. Tegemist on ideefaasis aruteluga ning järgmised sammud lepitakse ühiselt kokku edasise töö käigus.
Järgmise sammuna on kavas arutelu Tartu Ülikoolis rektor professor Toomas Asseriga, mille järel moodustatakse töögrupid konkreetsete tegevuste ja ajakava kokkuleppimiseks. Koostöö arendamisse on kindlasti kaasatud Tartu Ülikool.
Esimestena on kavas võtta fookusesse erialad, kus patsientide mahud ja kompetentsikeskuste koostöö võimaldavad käivitada ühised raviteekonnad, jagatud valve- ja konsiiliumikorralduse ning ühisprojektid õppe ja teaduse vallas. Oluline on kõrgema etapi ravitegevusi pakkuda patsientidele üheskoos kasutades selleks kompetentse nii Kliinikumist kui Regionaalhaiglast.
Esimestena on kavas võtta fookusesse erialad, kus patsientide mahud ja kompetentsikeskuste koostöö võimaldavad käivitada ühised raviteekonnad, jagatud valve- ja konsiiliumikorralduse ning ühisprojektid õppe ja teaduse vallas.
Priit Perens, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees peab koostöö süvendamist oluliseks. „Koostöö tihendamine on vajalik, sest Eesti tervishoius on ressurss piiratud. Kui koondame kompetentse ja lepime kokku ühised raviteekonnad, võidab patsient kogu riigis,” ütles Perens ja lisas: “Täna keskendume kliinilistele koostöökohtadele ning loodame esimesi kokkuleppeid tutvustada juba uue aasta esimestel kuudel.“
Agris Peedu, Regionaalhaigla juhatuse esimees rõhutas, et arenguplaanid peavad tooma otsest kasu patsiendile ning tugevdama arstiõppe praktilist poolt. „Meie ühine siht on parem ravi ja parem arstiõpe Eestis. Diplomieelne arstiõpe jääb Tartu Ülikooli, see on tugevuse allikas,” sõnas Peedu. „Samal ajal peame koos Kliinikumi ja Tartu Ülikooliga nutikalt uuendama residentuuri ja praktikume, et noorarstid saaksid praktilise kogemuse seal, kus patsiendimaht ja juhtumite spekter on suurim. Räägime koostööst, mitte lubadustest, liigume samm-sammult, aga kindla suunaga.“
TÜ Kliinikumi ja Regionaalhaigla ühine arusaam on, et diplomieelne arstiõpe on Tartu Ülikooli lahutamatu osa. Hea koostöö kõrgema etapi ravikorralduses saab kindlasti toetada parimat arstiōpet.
Koostöö arendamisel on põhirõhk kliinilisel koostööl, ühtsetel raviteekondadel ja teenusekorralduse ühtlustamisel. Koos tegutsetakse haiglavõrgu arengusuundade alusel, mille eesmärk on haiglavõrgu tõhustamine ja kvaliteetse eriarstiabi ühtlasem kättesaadavus kogu Eestis. Eesti tervishoiu jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi tagamiseks on vaja arendada kliinilist koostööd kõrgema etapi ravis ning selleks on kaasatud ka Sotsiaalministeerium.
