Vabariigi President rõhutas Kadriorus toimunud esindusjuhtide vastuvõtul Eesti diplomaatide rolli meie riigi julgeoleku, väärtuste ja rahvusvahelise nähtavuse tagamisel. „Eesti on vaba ja põhimõtetega riik, kes on valmis seda vabadust ja neid põhimõtteid edendamise kõrval ka kaitsma. Selle eest teile kõigile suur tänu,“ ütles riigipea suursaadikutele.
Eesti on vaba ja põhimõtetega riik, kes on valmis seda vabadust ja neid põhimõtteid edendamise kõrval ka kaitsma.
President tõi esile, et meie välispoliitika keskmes on julgeolek selle täies tõsiduses: „Naaberriik Venemaa peab Ukrainas jätkuvalt vallutussõda, sõda ilma halastuseta. Vahendiks hirm ja õud. Eesmärgiks Ukraina rahva alistamine, suuremas plaanis demokraatliku maailma nõrgestamine ja uute maailma suunavate põhimõtete peale sundimine. Põhimõtete, mis tunnistavad vaid jõudu ja väiksemate arvel tehtavaid suurriiklike tehinguid. Säänses maailmas ei pruugi meil kohta olla, mispärast on kogu meie tegevus, seniks kuni Putin ja tema Venemaa pole taltunud ning muutnud oma arusaamu maailmast, eksistentsiaalse alatooniga.“
Foto: Raigo Pajula
Riigipea rõhutas NATO ja Euroopa Liidu otsuste tähtsust, sealhulgas kaitsekulutuste suurendamist ning valmisolekut reageerida uutele ohtudele. „NATO tippkohtumise otsus Haagis, et liikmesriigid kulutavad aastaselt riigikaitsele 5% SKPst, on äärmiselt tähtis märk valmidusest ja võimest astuda vastu järgnevate kümnendite proovikividele. Nüüd tuleb see otsus tegelikuks ja tuntavaks jõuks vormida, teha seda tõhusalt ja riigikaitse laia konteksti silmas pidades,“ ütles president Karis.
Foto: Raigo Pajula
President Karis tõstis esile ka Eesti solidaarsust Ukrainaga, mille aluseks on nii inimlik kaastunne kui ka vabaduse väärtustamine. „Meie hoiakud ukrainlaste toetamisel ei ole kantud pelgalt meie eneste ratsionaalsetest kaalutlustest. Meid kannab ka solidaarsus nõrgema-väiksemaga, vastuseis vägivallale ja jõhkrutsemisele, inimlik kaas- ja õiglustunne ning vabaduse väärtustamine,“ rääkis riigipea. „Humaansusest kantud hoiakuga peaksime vaatama ka teisi sõjakoldeid, suutma olla solidaarsed ka nendega, kes kannatavad vägivalla all meist kaugemalgi.“
Meid kannab ka solidaarsus nõrgema-väiksemaga, vastuseis vägivallale ja jõhkrutsemisele, inimlik kaas- ja õiglustunne ning vabaduse väärtustamine.
Foto: Raigo Pajula
Vabariigi Presidendi sõnul on Eesti diplomaatia oluline ka globaalselt: „Meie suhtlusring ei ole enam lähiümbrus või piirkond. Me räägime ja meiega tahavad rääkida inimesed üleilma – Botswanas, Kiribatil, Indias, Namiibias, Vietnamis, Singapuris, Uus-Meremaal, Dominikaani Vabariigis, Tšiilis,“ märkis ta ja lisas, et asi pole ainult suhtlemises, vaid ka majandus-kaubandusvõimaluste laiendamises.
Samuti rõhutas president Karis Põhjala ja Balti koos tegutsemise olulisust. „Julgeolek ja selle ümber tiirlev on toonud NB8sse uue hingamise, kuid meil tuleks suunata oma pilgud kaugemale, vaatama oma koostööd ja koosolemist laiemalt, võimalikult palju riigi ja ühiskonna erinevaid sektoreid hõlmates,“ soovitas riigipea.
President Karis märkis ka, et digiriigi, küberkaitse, hariduse ja kultuuri kaudu on Eesti saanud maailmas nähtavaks ja usaldusväärseks partneriks ning Eesti kogemustest on palju õppida ning seda oodatakse meilt ka tulevikus.
Lõpetuseks märkis riigipea, et Eesti järgmine eesmärk on ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesus. „Tänases hüplikkus maailmas on inimeste õigused ja vabadused nagu meie neid tunneme ja austame, kui mitte ohus, siis surve all kindlasti. Ühelt poolt ideoloogiline fundamentalism, teiselt poolt äärmuslik populism on hakanud Inimõiguste deklaratsiooniga kokkulepitud põhimõtteid murendama. Seepärast pole meie, oma ajaloos teistkordne nõukogu liikmesus, tähtis mitte ainult meile endile, vaid kogu demokraatlikule kogukonnale,“ rääkis president Karis ja soovis suursaadikutele jõudu ning edu nende töös ja Eesti eesmärkide saavutamisel.
