President Alar Karis kohtus Portugali presidendi Marcelo Rebelo de Sousaga, kus arutati kahepoolseid suhteid, Euroopa julgeolekut ning Ukraina toetust. Eesti ja Portugal rõhutasid koostöö olulisust julgeoleku valdkonnas ning NATO idatiiva tugevdamist, sealhulgas Portugali osalemist Balti õhuturbes. Karis rõhutas kaitsekulutuste suurendamise vajadust Euroopas ning kinnitas Eesti jätkuvat sõjalist abi Ukrainale ja valmisolekut panustada tahtekoalitsiooni. Kohtumistel käsitleti ka majandus-, teadus- ja hariduskoostööd ning parlamentaarset koostööd. President Karis avas Eesti-Portugali ärifoorumi ning külastas mitmeid asutusi Lissabonis.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
President Alar Karis arutas kohtumisel Portugali presidendi Marcelo Rebelo de Sousaga kahepoolseid suhteid, Euroopa julgeolekuolukorda ning jätkuvat toetust Ukrainale. „Eesti ja Portugal on tugevad mõttekaaslased ja partnerid, kelle koostöö põhineb ühistel väärtustel ja vastutusel Euroopa julgeoleku eest,” ütles Eesti riigipea.
Eesti ja Portugal on tugevad mõttekaaslased ja partnerid, kelle koostöö põhineb ühistel väärtustel ja vastutusel Euroopa julgeoleku eest.
Eesti ja Portugal on tugevad mõttekaaslased ja partnerid, kelle koostöö põhineb ühistel väärtustel ja vastutusel Euroopa julgeoleku eest.
President Karis kinnitas, et Eestit ja Portugali ühendab sarnane arusaam Euroopa julgeolekust ning rahvusvahelisel õigusel põhinevast maailmakorrast. Ta märkis, et Eesti ja Portugali diplomaatilised suhted ulatuvad enam kui saja aasta taha ning on täna tugevamad kui kunagi varem.
Foto: Karli Saul/Vabariigi Presidendi Kantselei
Riigipea rõhutas julgeolekukoostöö keskset rolli kahe riigi suhetes ning tänas Portugali pikaajalise panuse eest NATO idatiiva tugevdamisel ning osalemise eest Balti õhuturbes. „Portugali otsus naasta aprillis Ämari lennubaasi on selge märk liitlaste solidaarsusest,” sõnas president Karis.
Rääkides Euroopa julgeolekust rõhutas president Karis, et Euroopa peab oma julgeoleku kindlustamiseks ja mõjuvõimu suurendamiseks kasvatama kaitsekulutusi ja tõhustama nende kulude kasutamist. „Kõik liitlased peavad astuma konkreetseid samme uute kaitsekulutuste eesmärkide täitmiseks. Eesti kaitsekulutused ulatuvad järgmisel aastal 5,4 protsendini SKP-st,” ütles president Karis.
Kõik liitlased peavad astuma konkreetseid samme uute kaitsekulutuste eesmärkide täitmiseks.
Foto: Karli Saul/Vabariigi Presidendi Kantselei
Eesti riigipea kinnitas, et Eesti toetus Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele on kindlameelne. „Me ei aktsepteeri kunagi piiride muutmist jõuga – see on Eesti jaoks eksistentsiaalne küsimus,” ütles ta ja avaldas tunnustust Portugali järjekindlale Ukraina toetemisele. „Tasakaalu maailmas tuleb hoida ja konflikte ning kriise tuleb lahendada vastavalt ÜRO Harta põhimõtetele, neid põhimõtteid ei tohi Eesti presidendi sõnul kompromiteerida.
„Eesti jätkab sõjalise abi andmist Ukrainale ning on valmis panustama ka tahtekoalitsiooni. Samal ajal peab jätkuma surve Venemaale,“ ütles Eesti riigipea. Ta kutsus Portugali osalema 2027. aasta veebruaris Tallinnas toimuval Ukraina ülesehituskonverentsil.
Eesti jätkab sõjalise abi andmist Ukrainale ning on valmis panustama ka tahtekoalitsiooni.
Pärastlõunal kohtus Eesti riigipea Portugali välisministri Paulo Rangeliga, parlamendi spiikri José Pedro Aguiar-Brancoga ning Lissaboni linnapea Carlos Moedasga. Kohtumistel arutati Eesti ja Portugali heade kahepoolsete suhete arendamist, Euroopa julgeolekuolukorda, kaitsekoostööd, majandussuhteid ning teadus- ja hariduskoostööd. Samuti käsitleti parlamentaarse koostöö tähtsust riikidevaheliste suhete tugevdamisel.
Täna avab president Karis Eesti-Portugali ärifoorumi, külastab Monte Reali lennubaasi ja Bolti kontorit Lissabonis. Tagasi Eestisse jõuab riigipea laupäeval.
