President Alar Karis rõhutas raamatukogude tähtsust kultuurilise kapitali ja vaimse heaolu allikatena, eriti olukorras, kus paljud inimesed on kõrgete hindade tõttu raamatute ostmisest loobunud. Ta tõi esile Eesti kõrge lugemisoskusaja ajaloolise tausta ning rõhutas vajadust hariduse ja kriitilise mõtlemise järele tänapäeval. Karis märkis, et raamatukogud toimivad olulise vaimse keskkonnana erinevate inimeste ja vaadete jaoks ning rõhutas nende avatuse tähtsust. Samuti viitas ta uuringule, mille järgi kasutab pea iga teine Eesti inimene raamatukogu ning rõhutas vajadust tagada raamatukogudele piisavad ressursid ja ruumid.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
President Alar Karis rõhutas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tunnustusüritusel Rahvusraamatukogus raamatukogude kasvavat tähtsust olukorras, mil kalli hinna tõtu on paljud raamatute ostmisest loobunud ning raamatukogude avatuse tähtsust. „Meil on raamatukogusid väga vaja, sest lugemine on kultuurilise kapitali ning sotsiaalse ja vaimse heaolu looja. Kes loeb, on eluga enam rahul ja tajub kõrgemat sotsiaalset enesehinnangut, väärikust,“ ütles riigipea.
Meil on raamatukogusid väga vaja, sest lugemine on kultuurilise kapitali ning sotsiaalse ja vaimse heaolu looja.
Alar Karis Raamatukoguhoidjate Ühingu tunnustusüritusel. Foto: Teet Malsroos
„Eestlastena oleme alati väärtustanud hariduse ja vaimu rolli. Tänu luteri usule, Forseliuse seminarile ja kihelkonnakoolidele oli maarahva kirjaoskus oli juba rootsi ajal oli märkimisväärselt kõrge,“ meenutas riigipea ja märkis, et ka saksa pietistid ja hernhuutlased rõhutasid lugemise, eriti religioosse kirjanduse lugemise tähtsust. President Karis tõi välja, et 1897. aasta rahvaloenduse järgi oli lugemisoskus Eestimaal juba 95%. Üleeuroopaliselt võib seda võrrelda vaid Skandinaavia, Šotimaa ja Šveitsiga.
Riigipea sõnul ei ole meie raamatu 500. sünniaastal usk haridusse meie rahval kadumas. „Vajadus üha enam oma peaga aru saada, mis on olnud, mis on ja mis tuleb, muutub üha olulisemaks. Et taibata, mis on tõde ja mis vale; mis päris ja mis tehislik; mis on inimlik ja mis tehniline, mida masinatele usaldada,“ kõneles ta.
President Karis nentis, et mured seoses noorte vaimse tervise, meie identiteedi ja rahva järelkasvu osas vajavad üha enam sotsiaal- ja humanitaarteadustelt tuge ja lahendusi, et suudaksime oma vaimu ja hinge tasakaalus hoida.
„Lisaks koolile ja kodule on oluline vaimse keskkonna hoidja ja kujundaja raamatukogu. See on keskkond kõige erinevamatele inimestele, erinevamatele vaadetele. Viisakatele eriarvamustele. Vaikusele. Süvenemisele. Targemaks ja arukamaks saamisele,“ ütles riigipea ja viitas peagi avaldatavale lugemisuuringule, mille järgi kasutab pea iga teine Eesti inimene raamatukogu.
Samast uuringust nähtub ka, et iga teine inimene on juba praegu loobunud kalli hinna tõttu raamatu ostust, mis viib selleni, et kodused raamatukogud kui vaimsed keskkonnad vaikselt hääbuvad. „Seda olulisem on, et võimalikult lai spekter raamatuid oleks kooli- ja rahvaraamatukogudes, eriala- ja teadusraamatukogudes,“ rõhutas riigipea raamatukoguse olulisust. „Et koolid ja raamatukogud jaksaksid soovitud teoseid endale osta ning nendeks oleks piisavalt ruumi. Et tee uuele, kontsentreeritud ja süvendatud teadmisele oleks alati lahti.“
Riigipea pidas oluliseks raamatukogude avatust, et sinna oleks võimalik tulla nii varavalges, pärast tööpäeva kui nädalavahetusel võimalikult erinevatel inimestel.
